Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksust septembris 862,9 miljonit krooni, mis on võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13,9 protsenti rohkem. Võrreldes möödunud aasta septembri lõpu seisuga on selle aasta üheksa kuu eraldis kokku kasvanud 19,1 protsendi võrra.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus septembri lõpuks 3,3 miljardit krooni, mis moodustab eelarves ja lisaeelarves kavandatust 81,9 protsenti. Sellest septembris laekus 220,2 miljonit krooni, mis on eelmise aasta sama kuuga võrreldes 58,3 protsenti vähem. Eelmise aasta septembris laekus eelmiste aastatega võrreldes rohkem tulumaksu seoses Eesti Energia dividendide välja maksmisega.
Käibemaksu on septembri lõpu seisuga laekunud 15,7 miljardit krooni, mis moodustab 68,7 protsenti eelarve ja lisaeelarvega kavandatust. Septembris laekus käibemaksu 1,6 miljardit krooni ning laekumine vähenes 18,5 protsenti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Endiselt laekub oodatust tunduvalt vähem käibemaksu impordilt, mis on vähenenud võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 29,7 protsenti.
Alkoholiaktsiisi on septembri lõpu seisuga laekunud 1,9 miljardit krooni, mis moodustab 69,5 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Alkoholiaktsiisi laekus septembris 143,1 miljonit krooni. Septembrikuu laekumine osutus oodatust kõrgemaks ning vastab tavapärasele tasemele. Laekumise oodatust kiiremat normaliseerumine tuleneb alkoholivarude suuremast realiseerimisest suvekuudel.
Tubakaaktsiisi on üheksa kuuga laekunud 1,1 miljardit krooni, mis moodustab 81,9 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Septembris laekus sellest 152,2 miljonit krooni. Sarnaselt alkoholiaktsiisile on ka tubakaaktsiisi kuine laekumine saavutanud normaaltaseme oodatust kiiremini. Kõrget maksulaekumist seletab samuti asjaolu, et enne 1. juuli maksutõusu varutud tubakatooted on suures osas realiseeritud ja kaupmehed on hakanud deklareerima juba uue maksumärgiga tubakatooteid.
Kütuseaktsiisi on septembri lõpuks laekunud 3,4 miljardit krooni, mis moodustab 64 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Septembris laekus sellest 432 miljonit krooni. Erinevalt alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumisest on kütuseaktsiisi laekumise tase võrdlemisi madal, mille põhjuseks on eelkõige tarbimismahtude vähenemine.
Seotud lood
SEB Panga majandusanalüütik Ruta Eier ütles
aripaev.ee-le, et veerand miljardit krooni vähem laekunud makse riigieelarvesse
oli ootuspärane ja ka lähikuudel on tendents allapoole.
IRLi peasekretäri Margus Tsahkna ütles
aripaev.ee-le kommenteerides septembri maksulaekumist riigieelarvesse, et
tegemist on ootuspäraste tulemustega.
Maksu- ja tolliameti andmeil koguti
septembris eelarvesse makse 5,95 miljardit krooni ehk 278 miljonit krooni vähem
kui aasta eest.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.