Tehases valmistavate majade suurusele seab Kuldmaa ütlust mööda piiri transporditav tee. "Saame transportida maju põhjalaiusega 6-7 meetrit ja pikkusega kuni 15 meetrit. Suuremate gabariitide puhul tuleb veomarsruut põhjalikult läbi sõita ja taotleda vajadusel erilube. Aga seegi on ju tegelikult hea näitaja, mis võimaldab kahekordse eramu ehitada vähemalt paarisaja ruutmeetri suuruse pinnaga," räägib ta.
"Vajadusel saab suurema hoone ehitada moodulitest ja need nagu lego pärast ehitusplatsil kokku panna," räägib Kuldmaa. Soomes valmis niimoodi terve algkoolihoone, mis sätiti kokku neljast moodulist, sealjuures kõik moodulid olid vundamendiga.
Samuti lisandub majale tehases siseviimistlus. "Kokkuleppel tellijaga saavad paika sanitaarseadmed, köögimööbel, plaaditakse niiskete ruumide seinad, paigaldatakse valgustus jne. Maja on krundile jõudes sellises valmiduses, et ühendame vaid kommunikatsioonid ja kõik eluks vajalik on kohe olemas, kõik toimib."
"Valmismaja eelis on ka see, et kui on vaja elukohta vahetada või leidub mõni sobilikum krunt, saab oma kodu kaasa võtta. Vana vana maja saab edasi müüa või siis kokkuleppel tehasega on võimalik vahetada värskema mudeli vastu välja- nagu autodega tehakse," selgitab Kristjan Kuldmaa.
Meil oli maja plaan juba ammu, kuid raske on leida korralikku ehitajat, kes sul kõik tipp-topp valmis teeks. Ja siis on vaja veel torumehi ning elektrikuid! Kes neidki kantseldab ning mis see veel kõik ükskord maksab.
Suurt ehitusfirmat ei tahtnud ka palgata - siis tuleb nende ülemuste palgad ka kinni maksta. Tutvudes Akso-Hausi majade ehitusega, tundus see küll väga mõistlik olevat.
Neil oli tehases oma järelevaataja, kes iga töö eraldi üle kontrollis ja ehitajalt vastu võttis. Pärast anti kaasa spetsiaalne majaraamat, kus on täpselt kirjas, kes miski osa eest vastutab ja kuhu pöörduda, kui miskit viga peaks olema. Isegi värvide margid ja toonid olid kirjas, kui tuleks tahtmine ise midagi teha.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.