AS-i Hansa Investeerimisfondid fondijuhi
Rasmus Pikkani sõnul on riski mõiste tänapäeval muutunud, nähtavus
finantsturgudel on halb ning emotsioonid ruulivad.
“Riski mõiste on võrreldes aastatetaguse ajaga muutunud. Kui vaadata kõikumisi, siis kõik ei ole korras. Nähtavus on halb ja emotsioonid ruulivad! Selles kliimas on majandusotsuseid raske teha,” lausus finantsturgude ülevaadet tutvustaval pressikonverentsi Pikkani.
Tema sõnul on finantsturgudel “uus” riskimõõde tehingu vastaspoole pankrotistumise oht ning tänaste probleemide “keskjaamaks” pankadevaheline usaldamatus.
“Tänased kägistused on pankadevahelise usaldamatuse tulemus. Intress, millega pangad raha vahetavad, on kõrge. Pangad ostavad parem valitsuse võlakirju, kui teevad tehinguid teineteisega,” kommenteeris Pikkani USA kriisi ning lisas, et ka Euroopas on intresside tase kõrge ning pankadevahelise usaldamatuse probleem kerkib üles ka Euroopas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“On oodata, et euribor hakkab langema, kuid selle peale ma mürki ei võtaks,” lausus Pikkani.
Samuti muudavad “uued” riskimõõtmed Pikkani sõnul hinnangu andmist varaklasside hinnatasemele. “See, mis kuskil kaks nädalat tagasi oli n-ö hästi ostetud, see täna enam nii pole,” märkis fondihaldur.
Pikkani sõnul püsib halb nähtavus finantsturgudel nüüd mõnda aega, suured hinnaliikumised on toonud kaasa põnevaid olukordi suhteliste hindade turul, nagu näiteks Venemaa aktsiate eriti tugev allamüük ja mõnede sektorite krediidirisk.
“Oleme suurendanud riske krediiditurul ning vähendanud aktsiaturul. Fondides oleme hoidmas kerget ülekaalu aktsiates. Samuti oleme vaikselt tagasi ostnud mahamüüdud Venemaa positsiooni,” kommenteeris Pikkani panga tegevusi viimasel ajal.
Seotud lood
Nordea Panga krediidianalüüsi osakonna
juhataja Sander Klaos kommenteeris Eesti makromajanduslikke näitajaid, et
toorainete ja kütuste hinnalangus alandab inflatsiooni oluliselt nii Eestis kui
mujal.
AS-i Hansa portfellihalduri Kristjan Tamla
sõnul oleks aktsiaturu tõusmiseks vaja teadmatuse komponendi vähenemist,
senikaua aga anomaaliad finantsturul jätkuvad.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.