Sutt: lühiajalisi kõikumisi ei tasu üle dramatiseerida

"Kahtlemata võtab turgude rahunemine veel aega ning ükski ettevõte ei saa juhtida oma aktsiahinna igapäevast liikumist ning lühiajalisi kõikumisi ei maksa üle dramatiseerida," kommenteeris Sutt intervjuus börsil toimuvat.

Järgneb intervjuu Eesti Panga asepresidendi Andres Suttiga:

Finantsturgudel toimuv mõjutab kahtlemata ka investorite vaateid ühe või teise börsiettevõtte, sealhulgas pankade kasumiprognoosi ja üldise arengu kohta. Seetõttu on investorid hetkel lähituleviku suhtes väga ebakindlad ning aktsiahinnad igal pool maailmas heitlikud. Kahtlemata võtab turgude rahunemine veel aega ning ükski ettevõte ei saa juhtida oma aktsiahinna igapäevast liikumist ning lühiajalisi kõikumisi ei maksa üle dramatiseerida.

Kui Eestis sarnane kriis peaks juhtuma, kas valitsus peaks sekkuma? Millised on USAl ja Euroopal võimalikud variandid kuidas edasi talitada?

Eesti pangandussüsteemi finantsseisund on tugev, nende omakapital on suur, kasumlikkus endiselt hea ja puhvrid seega majanduse aeglustumisega toimetulekuks piisavad. Sama hinnangu on andnud Riksbank suuremate Rootsi pankade finantsseisundile, kelle tütarpangad või filiaalid tegutsevad Eestis. Tuleb ka rõhutada, et viimastel aastatel on Eestis suurendatud kapitali- ja likviidsusnõudeid ning sõlmitud koostöölepingud naaberriikide järelevalveasutustega.

Tuleb ka rõhutada, et Euroopa Liidus tagatakse finantssüsteemi usaldusväärsus liikmesriikide tihedas koostöös, eriti nende riikide vahel, kus tegutsevad samad pangagrupid. Nagu eelnevalt öeldud, kinnitavad Euroopa Liidu liikmesriikide poolt viimastel kuudel ja nädalatel astutud sammud, et olemasolev raamistik võimaldab vajadusel kiiresti ja asjakohaselt reageerida pangandussüsteemis ilmnevatele raskustele. Liikmesriikide valitsused ja keskpangad on ka tururaputustele vaatamata tagada süsteemi täiesti sujuva toime ja usaldusväärsuse.

Kas meie keskpank on ka kriisi lahendamisega otseselt seotud?

Eesti Panga seaduse kohaselt on Eesti Panga esmane eesmärk tagada hinnastabiilsus. Seda ülesannet saab täita vaid siis, kui finantsvahendussüsteem toimib tõrgeteta. Eesti Pank seisabki koos valitsuse ja finantsinspektsiooniga hea finantsvahendussüsteemi ladusa toimimise ehk finantsstabiilsuse eest. Finantsstabiilsuse tagamiseks hinnatakse regulaarselt finantsvahendussüsteemi toimimist ohustavaid riske, arendatakse ning seiratakse panganduse õigusraamistikku, teostatakse arveldussüsteemide järelevalvet ning arendatakse ka finantskriiside haldamise raamistikku. Oluline osa on jooksval koostööl ja infovahetusel naaberriikide keskpankadega.