Sellel Soomes Saimaa järvistul jäädvustatud
fotol näeme eriskummalisi pilvi, mille öine sära on lummanud nägijaid nii oma
ilu kui salapäraga.
Esmalt kirjeldati niisuguseid öötaeva kõrguses helendavaid pilvi teadaolevalt 1885 aastal ja seni puudus arusaam, mil moel nad saavad tekkida umbes 80 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kirjutas
fyysika.ee. Mesosfääris, kus pilved tekivad, langeb temperatuur kuni -140°C ja õhurõhk on seal 10 000 korda madalam kui maapinnal.
Oli teada, et seal leidub pisikesi jääkristalle, kuid see ei seleta, miks neist moodustunud pilved peaks väga hästi radarisignaali peegeldama. Just niisuguse kummalise omaduse avastasid helkivatel ööpilvedel veerand sajandi eest Alaskal mõõtmisi teostanud teadlased. Nüüd pakkus California tehnoloogiainstituudi füüsik Paul Bellan selgituse, mille kohaselt sadestub jääkristallidele meteooridega atmosfääri sattunud naatriumi ja raua atomaarne aur.
Mõõtmised näitavad, et nende metallide kontsentratsioon kahaneb kirgaste kõrgpilvede läheduses enam kui 80 protsenti. Naatriumi sadestumist jääkristallidele on varem sarnastel temperatuuridel laboratoorselt uuritud ja tulemused kinnitavad, et tõenäoliselt toimub sama protsess ka pilvedes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.