Virkebau usub, et turul on selle aasta jooksul ka teisigi tekstiili ettevõtteid, mis kasvavad. Ta nimetas sokitootjaid Suva ja Nanso Eesti ning kodutekstiili tootjat Tea Spoon, kelle suhtes on ta lootusrikas.
„Pärnu linavabriku saatus selgub paari kuu jooksul, milline on iirlastest omanike soov,“ vahendas ta kuuldut linavabriku juhilt.
„Miks ma ei arva, et ettevõtted tegevuse lõpetavad, kui võtta rõiva- ja tekstiilitööstus, siis üle ettevõtetel on üle 80% keskmiselt on eksport ja valdavalt on eksport Skandinaavia riikidesse. Praegu teeb muret see, et Skandinaavia riikide ja Soome majanduskasv tuleb 2009. aastal madalam kui keegi oleks arvanud.“
„Soome, Rootsi majanduskasvu alanemine mõjutab otseselt nende riikide eratarbimist, see on kõige murettekitavam. Ettevõtteid ei saa sellist kasvu nagu lootsid. Ellu jääb 90% ettevõtetest," prognoosis Virkebau. Ta lisas, et valdavalt on probleem neil, kes teevad allhanget näiteks 1-2 Soome ettevõttele ja sõltuvad neist.
Ekspordi turgude käekäigule tõi ta lisaks teise probleemina valdkonnas välja karmima pangapoliitika, ettevõtete rahastamise läbi krediitide. Virkebau sõnas, et probleem võib tekkida ka neil ettevõtteil, kellel on varem hästi läinud.
Viimase probleemina tõi ta välja Eesti inflatsiooni taseme. "Eesti inflatsiooni tase välisturul ei huvita kedagi," märkis ta ja lisas, et see ei anna põhjust Eesti kaupade hinda tõsta 2-3% välisturgudel.
Seotud lood
Tänavu üheksa kuuga määras Eesti töötukassa
kollektiivse koondamise hüvitise 1734-le tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtetes
töötanud inimesele.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.