Herman Simm - mitme näoga mees

Ka Simmi eksnaine, hambaarst Valentina Simm, kes tõenäoliselt ajakirjanike kõnedest tüdinenud, suhelda ei taha ning vajutab mobiiltelefonil punast nuppu.

Nood, kes Suure-Jaanist pärit Simmiga ühel või teisel eluetapil kokku on puutunud, maalivad mehest aga väga kirju pildi.

"Ta on alati olnud selline lahke, vastutulelik inimene. Alati nõus kõiki aitama, kes abi vajavad," räägib mehe kunagine kursusekaaslane TPI päevilt Ain Karjus. Simmiga koos keemiaküberneetikat õppinud Karjus tunnistab, et kui raadiost uudist kuulis, oli ta vapustatud. "Kunagi ei jäänud temast muljet, et ta selliste asjadega tegeleda võiks," märgib mees, kes Simmiga hiljem mitmel kogunemisel uuesti kohtunud ning juttu rääkinud on. Teisalt mõtiskleb kursusekaaslane, et õige spioon ei saakski ju tegelikult oma tõelist palet välja anda.

"Imestan, miks ta seda keemiat üldse õppis, kui teda niikuinii miilitsatöö huvitas," arutleb Simmi trennikaaslane Henn-Toivo Kivi, pidades silma seda, et Simm juba ülikooli ajal alguses tuletõrjujana, hiljem miilitsana töötas.

Muidu oli Simm aga tubli vehkleja. "Ta oli Olev Piirsalu õpilane. Eesti tasemel, Eesti paremikus," meenutab Kivi, kes ei oska endisest sõbrast kui spioonist mõeldagi. "Abivalmis, kuulas ära ka," iseloomustab mees.

Simmiga koos vehklemisliidu juhatuses olnud Ants Veetõusme lisab: "Ta oli vaikne ja rahulik inimene. Kuskile esile ta ei kippunud. Edasipürgimatu, tagasihoidlik inimene. Suhteliselt märkamatu."

"Ta osales kõikvõimalikes episoodides, mida võib kirjeldada kurioosumitena. Äritehingutes, mis ei sobinud sellele ametikohale, kus ta töötas," ütleb aga Jaanus Rahumägi, kes tundvat Simmi siiski vaid pealiskaudselt, kuid piisavalt hästi, et tagasihoidlikkuse müüti kummutada. "Ta ise mõtles vandenõuteooriaid välja ja siis jutustas kõigile. Aja jooksul loomulikult täiendas ka neid," lisab Rahumägi, jätkates, et Simmil oli kombeks valge kuulivestiga ringi käia. "Ta oli kindel, et teda tahetakse maha lasta."

Kunagine kaitseminister Margus Hanson meenutab, et Simmile oli tähtis otsese ülemuse kiitev hinnang. "Võib-olla oli ta teinekord pisut lipitsev," ütleb ta. "Tagantjärele mõeldes võib tõesti arvata, et tal oli sellega äkki mingi tagamõte," arutleb Hanson omaette, oskamata aga täpselt öelda, mis see oleks võinud olla.