Ettevõtjad silmitsi kalli laenurahaga

"Valitsuse seisukoht näib olevat: kõrbege ja alustage siis uuesti nullist!" nentis akna- ja uksetootja Felistra juht Kalju Veski. Tema sõnul oleks tulnud kas või riiklikult luua mingisugune mõistlik regulatsioon massilise lõhkilaenamise vältimiseks. Felistras tehti uue tootmishoone jaoks 22 miljoni krooni laenamise otsus kevadel, kui kehtis madalam intress, ning kui võimalik, võtaks firmajuht tehingu enda sõnul praegu tagasi.

Alkoholitootja ASi Liviko juht Janek Kalvi nentis, et eksisteerib võimalus, et nende vähemalt sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuv suurinvesteering uude tootmishoonesse võibki mõnevõrra venida, kuna praegusel segasel ajal ei kiputa suurt laenukoormust liiga kiirelt võtma. "Laenuraha on praegu turult raskem hankida ja see on läinud kallimaks, mis sunnib iga projekti tasuvuse osas senisest oluliselt nõudlikum olema," nentis Kalvi.

"Laenuraha kallinemisel on ka kindlasti oma roll meie plaanides. Tulevikku prognoosides oleme sunnitud rahavooge senisest põhjalikumalt analüüsima," rääkis Kalvi ja toonitas, et investeeringutega ei tohi lämmatada äri ennast.

Raudbetoontooteid valmistava ASi Lasbet juht Agu Möldre soovitab intresside asemel muret tunda ikka laenu põhiosa tagasimaksmise pärast. "Kui võetakse miljon laenu, siis ei pea muretsema, kuidas tagasi maksta 100 000 intresse, vaid ikka 1,1 miljonit krooni. Kes seda ei tea, pole küll targem kui 5b," naljatas mees.

"Intresside tõus on murettekitav, aga me ju ei võta kolme kvartali kaupa laene," lisas Möldre. Pikemas perspektiivis usub firmajuht, et intressid hakkavad taas langema.

Vastloodud kinnisvarainvesteeringute firma EfTEN Capital juht Viljar Arakas nägi laenude kallinemises kinnisvarasektorile topelthoopi. "Ühest küljest lükkavad kodu ostjad Euribori uute hüpete valguses otsuseid edasi, teisalt kallineb intress ka ettevõtte võetud laenule," nentis Arakas. Ennast on firmajuht osanud intressimuredest säästa fikseerides kõik ärilaenud.

"Absoluutselt kõik võiksid oma laenuintressid fikseerida. Minimaalselt aastaks, aga pigem paariks aastaks," soovitas Arakas.

Hiljuti toiduainetööstuse suurima investeeringu teinud Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere hingas eile kergendatult - 130miljoniline viineriliin finantseeriti oma rahast. "Laenuraha kallinemine ja kättesaadavuse raskenemine nõuab aga ettevõtjatelt hästi läbimõeldud äriplaane. Õhulosside aeg on möödas," võttis Mere olukorra kokku.