Dividende võib välja võtta kogu kasumi ulatuses

Nii näiteks võib olla juhatus teinud ettepaneku jaotada kasumit 2 miljonit krooni, aga omanikud otsustavad jaotada 4 miljonit krooni, millest aasta jooksul makstakse välja 3 miljonit krooni. Aasta lõpul jääb 1 miljon krooni dividende välja maksmata ning see makstakse välja järgnevate aastate jooksul. Väljajaotamisele kuuluv dividend 4 miljonit krooni tuleb kohe pärast otsuse tegemist kajastada kohustuste (passiva) all võlana omanike ees ning selle võrra ühingu eelmiste perioodide jaotamata kasum väheneb.

Võlausaldajatele annaks parema kaitse see, kui kasumi jaotamise otsus tuleks nende ühingute osalt, kes ei ole kantud EVKsse, kohe ka äriregistrisse esitada ning see oleks kõigile avalikult kättesaadav. Samuti peaksid ühingud teavitama EVKd ka juhul, kui nad otsustasid kasumit mitte jaotada. See annaks äriühingu majandusseisust parema ülevaate ega saa öelda, et omanike huvid selle tagajärjel kahjustuksid.

Võlausaldajatel oleks kasulik nõuda lepingutesse sätteid, mille kohaselt tehingu teine pool peaks teavitama kasumi jaotamisest, jagunemisest, ühinemisest, kapitali vähendamisest, enamusomaniku osade/aktsiate võõrandamisest. Sellised kohustused tuleks tagada leppetrahviga. Isegi siis, kui dividendide jaotamisega seonduv info oleks täielikult avalikult kättesaadav, oleks ebamõistlik eeldada, et iga päev kontrollitaks koostööpartnerite andmeid.