- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,37%7 645,97
- DOW 300,24%53 403,16
- Nasdaq −0,94%25 934,68
- FTSE 1000,31%10 850,05
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,3
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,37%7 645,97
- DOW 300,24%53 403,16
- Nasdaq −0,94%25 934,68
- FTSE 1000,31%10 850,05
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sumberg: riik peab vähema töötundide arvuga rohkem töötama
Hotelliärimees Tarmo Sumberg näeb
maksutõusu asemel efektiivsuse kasvatamise vajadust ja ta leiab, et riik peaks
üle vaatama oma investeeringud, sest ettevõtluses on nii, kui ikka kasumit ei
teeni, siis ei saa ka investeerida.
„Ettevõtluses saab teha investeeringuid ainult siis, kui sul on kasum või pangalaen. Riigil on samamoodi, saab investeerida, kui on, millest teha,“ märkis Sumberg. „Minu mulje on praegu see, et maksutõus on lühinägelik, mille tõttu hakkame konkurentsivõimes kaotama,“
Sumberg rääkis, et poliitikutele loomulikult ei meeldi võrrelda riiki ettevõttega, aga kui inimestele asju lahti seletada, siis Eesti majandust saab tinglikult võrrelda ettevõttega, sest Eesti majandus konkureerib ju teiste majandustega nagu ettevõttedki omavahel. „Ettevõte vaatab möödunud perioodil tehtud vead ja kulud kriitiliselt üle, nii peaks tegema ka riik,“ leidis ta.
Sumberg tõstatas küsimuse, kui efektiivselt ikkagi riigi finantseeritavad organisatsioonid töötavad. Efektiivsus tähendab tema hinnangul seda, et peab väiksema töötundide arvuga rohkem tööd tegema ja selleks, et konkureerida teiste ettevõtetega, peab saavutama võrdväärsel tasemel efektiivsuse. „Loomulikult ei saada efektiivsuses suurt hüpet üleöö – seda peab kogu aeg igas valdkonnas taga ajama,“ toonitas Sumberg, ent efektiivsus ongi see, mille taga kulud on.
Piltlikult on maksutõus Sumbergi sõnul võrreldav sellega, kui riik tõstab makse lühiajalise eesmärgiga saada paika tuleva aasta eelarve, siis ettevõte loodab saavutada samasuguse tulemuse hindade tõstmisega,“ selgitas ta võimalikku reaktsiooni. Sumberg on kindel, et ettevõtte konkurentsivõime saab antud juhul tugeva hoobi. Kui kogu maksutõus läbi läheb, uskus Sumberg, et sel juhul on 2010. aasta eelarvet veelgi raskem paika saada.
Kui rääkida turismist, siis millest Sumbergi hinnangul aru ei saada, on see, et turism on üks ekspordivorme. Sumberg selgitas, et me ei vii mitte oma kaupu välismaale, vaid ostja tuleb siia oma välismaa rahaga ja tarbib seda kaupa siin. Ühesõnaga toimub turismis raha laialijagamine väga paljude valdkondade vahel. „Kui me konkurentsivõimet vähendame, siis ma kahtlustan, et tegelikult see väike 90 mln krooni majutuskäibemaksu raha, mida arvatakse saadavat maksutõusust, on palju väiksem,“ ütles Sumberg.
Selle kohta on Sumbergi sõnul olemas statistika, mis näitab, et 2007. aastal oli turismiteenuste eksporditulu 11,7 mld krooni, mis on miljardi võrra vähem kui aasta eest. „Antud maksutõus annab hoogu juurde sellele, et ta veel kukuks,“ nentis ärimees.
Seotud lood
Endine lihatööstur ja nüüdne hotelliärimees
Aigar Pindmaa ütles, et tema kui ettevõtja ei saa suhtuda valitsuse
maksutõusukavasse positiivselt, sest iga maksutõus halvendab olukorda
ettevõttes.
Ettevõtjad nimetavad järgmisel aastal ees
ootavaid maksumuudatusi otsesõnu valitsuse lolluseks ja töötukassa on tõsiselt
imestunud plaani üle tõsta töötuskindlustusmakset.
Ettevõtja Olari Taal
kommenteeris valitsuse maksutõusukava, öeldes lühidalt, et keeruline
on teemale anda lühikest hinnangut, ent samas ei ole ka õige aeg
nurisemiseks.
Regionaalminister Siim Kiisler ei
kooskõlastanud rahandusministeeriumi esitatud hasartmängumaksu seaduse
muudatust, nimetades põhjendamatuks ja lubamatuks kava vähendada regionaalsete
investeeringutoetuste vahendeid.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele