Iga 12. eestlane on ettevõtja

Kuigi rahvaarv meil pidevalt langustrendi näitab, on eestlaste tung juhtida aina suurenenud.

Läinud aasta lõpus oli statistikaameti andmetel Eesti elanike hulgas 8,5 protsenti ettevõtjaid. See tähendab, et iga tuhande elaniku kohta oli tervenisti 22 ettevõtjat rohkem kui neli aastat tagasi.

"Ei oska öelda, kas suure majanduskasvu aastad tõid rohkem esile ettevõtlikke inimesi või läksid ettevõtlusesse inimesed, kes praegu sinna ei läheks," arutleb kasvanud ettevõtjate arvu üle ettevõtete nõustamisega tegeleva Investment Agency OÜ juhatuse liige Mart Lee, kelle sõnul on ülejäänud maailma praktikaga võrreldes meil ettevõtlike inimesi rohkem.

"Muidu maailmas vist öeldakse, et 5 protsenti inimestest on aktiivsed," lausub Lee, kuid väljendab umbusku statistikaameti väljatoodud näitajate kasvamisse. "Pigem võiks öelda, et turul toimub teatud puhastumine. Tugevamad jäävad vee peale ja nõrgemad mitte," arvab Lee.

Kui praegust ettevõtete seisu valdkonniti vaadata, siis kõige enam on ettevõtjaid just hulgi- ja jaekaubanduses, mille alla kuulub veel ka mootorsõidukite ja mootorrataste remont. Äriühinguid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid oli äriregistri andmetel tänavu augusti seisuga üle 30 000. Teisele kohale maandub põllu- ning metsamajandus ja kalapüük ning kolmandana tuleb ehitus.

Lee hinnangul peaks nutikas ettevõtja, kes praegusel kiskjalikul ärimaasikul ellu tahab jääda, mõtlema globaalselt. "Ekspordile suunatud teenused ja tootmine on see, mis võiks anda inimesele või ettevõtjale pikka leiba," kuulutab Lee. Siiski ei oska ta ühtki konkreetset valdkonda nimetada.

Kuigi ootuspäraselt olid ettevõtjate arvu kasvu poolest esirinnas Harju, Tartu ja Pärnu maakond, siis üllatavalt näitasid väga tugevat kasvu ka Võru, Rapla ja Saare maakond. Viimased kolm maakonda suutsid oma ettevõtjate arvu imetlusväärse 20 protsendi võrra kasvatada.

Tagantpoolt esimeseks osutus aga Järva maakond, kus ettevõtjate arv kasvas nelja aasta peale üksnes 3,6 protsendi võrra.