Helsingi börs näis Stora Enso restruktureerimiskava peale rõõmustavat – aktsia oli kell 12 6% plussis ja hüppas päeva sees isegi 11%.
Kokku plaanib Stora Enso Paikuse saetööstuse sulgemisele lisaks vähendada paberi ja kartongi tootmist 600 000 tonni ulatuses ning tõsta allesjäävates üksustes tootlikkust.
Vene puidutollideks valmistudes tõmbab oluliselt kokku puidu varumist Venemaalt, vähendab tootmist Sunila ja Enocelli tselluloositehastes ning investeerib Imatra tselluloositehasesse.
Kokku plaanib Stora Enso investeerida ümberkorraldustesse 135 miljonit eurot.
Tootmisvõimsuste vähendamisega seoses koondatakse 1700 töötajat, neist 600 Saksamaal, 550 Soomes, 400 puiduvarumisüksuses Venemaal ning 150 teistes riikides.
Restruktureerimiskulude ja mahakandmiste katteks eraldab Stora Enso 280 miljonit eurot.
Rakendatud abinõudest loodab Stora Enso aastaks 2010 ärikasumi kasvu 140 miljonit eurot.
Jouko Karvineni sõnul suudab seni suurim Venemaalt puidu importija Stora Enso tuleval aastal hakkama saada juba ilma Venemaa ümarpalgita. Seejuures on üleminek korraldatud nii, et Soome metsaomanikel on aega koduturul pakkumist suurendada.
Tulevikku visandab Karvinen konkreetsema ja kitsama fookusega kontsernina, mille erinevate toodete hulk on väiksem. Suuri kasvuvõimalusi näeb kontsern Hiinas ja Ladina-Ameerikas, kus rõhk on eukalüptist toodetud tselluloosil.
Seotud lood
Imavere saeveski juhi Marek Moorits
kinnitas, et Imavere saeveskit poole aasta pärast kinni ei panda.
Riigi Metsamajanduse Keskuse turundusjuht
Ulvar Kaubi kommenteeris, et laias laastus on Paikuse saeveski sulgemine halb
uudis kõigile.
Paikuse saeveski juhataja Tõnu Järve
kommenteeris napisõnaliselt, et teade Paikuse saeveski sulgemise kohta Stora
Ensolt tuli, kahjuks puudus tal info, mis saeveskist edasi saab ja millised on
omanike konkreetsed plaanid.
Paikuse vallavanema Kuno Erkmanni sõnul on
saeveski sulgemine kaotus kogu piirkonnale, kuid kaljult alla viskuma ta ei
tõtta.
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.