Andrus Ansip Horvaatias: vaadake sadamaid, need on saagiks!

“Kohtunikud on eelarvamustega. Kui näiteks serblane varastab kuskil saiakese, siis ta läheb kohtu ette, aga selleks, et horvaat läheks kohtu ette, selleks tuleks keegi väidetavalt maha lüüa. Ma siinkohal utreerin ja liialdan, aga siin on valikuline suhtumine kurjategijasse ja seadusesse. Kohtunikud ei roteeru, nad on paiksed ja neid on palju,” tõi peaminister vabas vormis peetud õhtusöögilauas välja Horvaatia kohtusüsteemi valupunkte.

Tubaka osas läheb konkurentsi osas peaministri sõnul raskeks. “Oma tubakale on siin üks aktsiis, mis on peaaegu olematu ja võõrale tubakale aga kõrge aktsiis,” lausus Ansip, lisades, et Euroopas konkurentsieeskirjad seda ei kannata.

Piiriküsimustes on riigil probleemid Sloveeniaga, kel on rannajoont 35 kilomeetrit, kuid Horvaatial on maakaardi järgi rannajoont 1400 kilomeetrit. “Nad on kehtestanud oma kalandustsoonid. Sloveenial pole enam ka sellest 35 kilomeetrist kasu,” märkis peaminister. “Siin on suur vahe, kas sa oled juba klubiliige, või see, kui sa ootad alles kuskil ukse taga ja tahad alles klubi liikmeks saada,” illustreeris Ansip humoorikalt olukorda.

Huvipakkuvad sektorid on lisaks veel ka laevandus, raudtee ja kinnisvara. Viimast on peaministri sõnul riigis arendada aga hetkel veel üsna tülikas. Uuest aastast on Horvaatia valitsus võtnud plaani seda veidi lihtsustada. ”Ma arvan, et igal pool Euroopas on kasutusel liberaalne turumajanduse vorm, nii nagu meil Eestis on. Euroopa Komisjoni meelest Horvaatia hetkel veel neile tingimustele aga ei vasta,” märkis Ansip, lisades, et riigil on vaja hulga rohkem liberaalsust.

Horvaatias valitseb kaks suurt parteid, kes omavahel nibin-nabin võistlevad. Parlament pole ette antud suurusega, vaid sõltub sellest, kes kui palju hääli saab. “Siin on 100-160 liiget, hetkel on 153 liiget.,” lisas peaminister.

Nii sise- kui välistegurite mõjul on Eesti ja Horvaatia majandused hetkel läbimas teatud kohanemisfaasi. Varem kiiremini kasvanud Eesti puhul on see pisut järsem ja Horvaatias laugem. Siiski usutakse, et tuleb uus kasvutsükkel.

Eesti maksukoormus on sel sajandil moodustanud 30-31% SKP-st. Umbes 10 aastat tagasi läks maksutuludena ümberjagamisele 5%-punkti võrra suurem osa SKP-st. Horvaatia täna suhteliselt kõrget, 40% ületavat maksukoormust on valitsuse kommunikatsioonibüroo andmetel võimalik edaspidi järk-järgult vähendada ja seda ilma eelarvedistsipliini ohustamata.

Horvaatia on olnud usin eelarve puudujäägi vähendamise osas viimastel aastatel (2003.a -4,5% vs 2007.a -1,6%), eesmärgiks on aastaks 2010-2011 jõuda tasakaalu. Horvaatia plaanib kiirendada ka seni riigile kuuluvate ettevõtete (n laevatehased) erastamist, Eestis näiteks moodustab erasektor suurema osa majandusest.