Hansapank saab kliendi lühiajalised likviidsusprobleemid lahendada kohustuste restruktureerimisega. "See on tavapraktika, mida tehakse kliendiga koostöös. Samuti on võimalik võtta maksepuhkust või pikendada laenuperioodi, vähendamaks igakuist tagasimakse summat," täpsustas Joost.
Oilseeds Trade juhatuse liige Veikko Vahar ütles, et ilmselt koristatakse suurem osa saagist põldudelt siiski ära: "Arvan isiklikult, et eks ikka suurem osa saagist koristatakse ära, kuid iseküsimus on, milline on vilja kvaliteet ja kas ta enam söödateraviljaks kõlbab."
"Vihm on taliviljade ja odraga oma töö juba teinud. Lootus toiduvilja koristada on nullilähedane. Hea, kui koristatav vili veel söödateravilja kvaliteedi välja annaks," rääkis Vahar, "kui nüüd natukegi vähem vihma tuleks ja kombainid põllule saaks, veel suvinisust sööta lootust saada on."
Vahar ütles, et kaubanduse poolelt vihm Oilseedsi kahjustanud ei ole: "Oleme asenduskoguseid teistest Balti riikidest juba juurde ostmas. Meie põllumajanduse poolel (Oilseeds Agro kasvatab vilja - toim) on vihm kindlasti vähendanud odra saagikust ja nisu kvaliteeti, kuid loodame sel aastal koos toetustega vee peale jääda."
Aripaev.ee küsis, mida kavatseb Oilseeds Trade teha neilt tarvikuid laenuks võtnud põllupidajaga, kui tal pole sel sügisel vajalikus koguses toodangut üle anda. "Kuna suurem osa meie kliente on taganud ennast rapsiseemne lepingutega, loodame, et probleemi krediitide tagasisaamisega ei ole," ütles Vahar. "Samuti oleme oma krediidipoliitikas olnud konservatiivsed. Kui kellelgi juhtub midagi väga viltu minema, siis ilma lisatagatise ehk hüpoteegita me midagi teha ei saa, kuid kõik otsused lähtuvad kliendist ja tema eelnevast käitumisest."
Vastuseks küsimusele, kas Oilseeds on varasematel aastatel seadnud ikaldunud saagiga põllumaadele hüpoteeke ning kui sageli selline vajadus tekib, ütles Vahar: "Ikka oleme. Õnneks siiani oleme pidanud seda väga vähe tegema." Vahar lisas, et kui võlgu jäänud põllumehel lisatagatist välja pakkuda pole, hakatakse temalt kohe raha sisse nõudma.
Seotud lood
Tartumaa põllumeeste liit teatas, et
teraviljakasvatuses toimus tänavu katastroof. 21% teraviljast on vihmade tõttu
juba hävinud, kartulist on pool ära mädanenud.
Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoja tänast avaldust õigeaegseks pidanud Sadala Agro
juhatuse liige Ahti Kalde rääkis aripaev.ee-le, et firma on pideva vihmasaju
tõttu saanud vilja koristada vaid 35% külvipinnalt.
Pangad kinnitasid aripaev.ee-le, et
kohtlevad laenumaksetega jänni jäävaid põllumehi nagu ülejäänud ettevõtjaid,
kuid senini pole põllumehed pankadele suurt võlgu jäänud.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.