Ametiühingute keskliidu esimees Harri
Taliga kommenteeris Postimehele, et töötajate ainus võimalus ühiselt tööandjale
vastu seista on koonduda ametiühingusse.
«Kui töötajad on nagu lambukesed, kes lasevad ennast tööandjal vastu seina suruda, siis pole midagi teha,» ütles Taliga. «Kui ettevõttes ametiühingut ei ole, on nüüd tagumine aeg selle moodustamisele mõelda,» soovitas Taliga.
Taliga ütles Postimehele, et kui töölepingus on kirjas konkreetne palganumber, siis tööandja seda ühepoolselt vähendada ei saa. Kui töölepingus on kirjas alampalk ja sellele lisaks boonuse või lisatasude võimalus, siis neid saab ära jätta, selgitas ta.
Tööandja ja ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping on seadus, milles palgatingimused täpselt paika pandud ja sellest ühepoolselt taganeda pole võimalik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) jurist
Tiia E. Tammeleht ütles, et põhipalka vastavate sisuliste kokkulepeteta
ühepoolselt muuta ei saa, kuid lisatasusid küll.
Trigon Capital Grupi suuromanik Joakim
Helenius nõustus sajaprotsendiliselt Jüri Käo soovitusega vajadusel töötajate
palkasid alandada, kuna see aitaks Eesti äridel taas konkurentsivõimeliseks
tõusta.
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) nõuab
õpetajate kuupalga alammäära tõstmist järgmisel aastal vähemalt 1000 krooni
võrra, lähtudes koalitsioonilepingust ning inflatsiooniprognoosist.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.