Euroopa tarbijad pannakse peagi ühe mütsi alla

Kui ostad mikrolaineahju näiteks interneti teel Iirimaalt, siis tead, et sellele kehtivad samad reeglid kui lähedal asuvast elektroonikapoest ostetule.

„Meie eesmärk on luua hästi toimiv ühine siseturg nii ettevõtetele kui ka tarbijale,“ ütles tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva täna Eestis viibides. „Me tahame, et eestlased võiksid nautida ümberkaudsetel turgudel pakutavat ja vastupidi, ka ümbritsevate riikide kodanikud võiksid tulla Eestisse. See tooks enam nõudlust siinsetele ettevõtetele, tõstaks tootmist ja muudaks tarbijad rahulolevaks.“

Kuneva sõnul tahab ta oma meeskonnaga kõik Euroopa Liidu kodanikud sisseoste tehes või teenuseid tarbides panna end tundma täpselt ühtmoodi hästi nii kodus kui ka Rootsis, Ungaris või mis tahes teises liikmesriigis.

Et võimalikult selge ja hästi ühtlustava reeglistikuga oktoobriks avalikkuse ette tulla, teeb Kuneva meeskond praegu hoolega tööd, uurides liikmesriikide senist olukorda ja pannes praegu kehtivatest reeglitest koos uuendustega kokku värsket direktiivi.

„See oleks hea nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. Kui ettevõtted pakuvad teises riigis oma teenuseid või tooteid, siis kehtivad kõikidele ühesugused reeglid. Kaob ära kartus, et mõnes riigis on nii keerulised seadused, mistõttu jäetakse turule tulemata,“ märkis ta.

Voliniku hinnangul muudab eelnõu kord direktiivina jõustudes turu stabiilseks ja kasvatab seda. Kaubad jõuavad lihtsamalt Eestist kogu Euroopa turule ja tulevad sealt ka siia. „Parim lahendus hindade alandamiseks on konkurents. Kui ollakse kinni koduturus, siis ei teki konkurentsi,“ selgitas ta.

Kuneva sõnul on praegu eriti just 12 uues liikmesriigis probleem selles, et inimesed ei tea oma õigusi. Hullem veel aga on see, et kui neid mõnevõrra ka teatakse, siis ei rakendata neid enda kasuks. Praeguses olukorras, kus ka Eesti riik püüab eelarvekulusid kokku hoida, muutub tarbija kaitsmine veelgi rohkem inimese enda õlule, arvas komisjoni esindaja. Seega on praegu iseäranis oluline teada, millele on alla kirjutatud. Ühised reeglid muudavad selle lihtsamaks.

Direktiiv peaks voliniku sõnul tulema selline, mis välistaks igasugused üllatused, kui kord juba leping allkirjastatud. „Lepingueelsed tingimused peavad olema selged, ei tohi olla ebameeldivaid üllatusi, ka meeldivaid mitte. Ei mingeid üllatusi! Tuleb olla täielikult teadlik, kui lepingut allkirjastatakse,“ sõnas ta.

Kui direktiiv oktoobris Euroopa Komisjoni heakskiidu saab, liigub see edasi Euroopa Ülemkogusse. Riigipeade kohtumisel võib Kuneva juba arvestada, et Eesti toetab teda. Selles veendus volinik eile peaminister Andrus Ansipiga kohtudes. Sealt edasi läheb eelnõu Euroopa Parlamenti hääletusele. Millal direktiiv kehtima võiks hakata, ei ole esialgu veel selge.