Eestlane lepib tarbijana pettusega

Praegu osatakse abi paluma minna üldjuhul vaid müüja juurde või Tarbijakaitseametisse. 36% inimestest pöörduks kauba müüja või teenusepakkuja poole. Tarbijakaitseametisse pöörduks 35%. Väga vähesed, 6%, otsiksid infot ja nõu oma õiguste kohta tarbijana internetist või sõpradelt-sugulastelt. Vaid 4% pöörduks valitsusvälise tarbijakaitse ühenduse poole ja 2% advokaadi poole. Kõigest 1% küsitletuist nimetas Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskust. Kordagi ei mainitud valitsust, ministeeriume, kohalikke võime või Euroopa Liidu esindusi.

Gallupi intervjuudes osalenud 1000 Eesti kodanikust vanuses 21-45 aastat ütles 20%, et on viimase kahe aasta jooksul sattunud eksitava reklaami või ebaausaks peetava turundustegevuse ohvriks. Enim oli probleeme telekommunikatsioonifirmade ja koduelektroonika müüjatega (vastavalt 19% ja 16% muredega kokkupuutunud inimestest). Veidi vähem oli segaseid juhtumeid internetis või telefoni teel ostu sooritanutel (13%). Reisifirmadega on muresid olnud 12%-l, lennufirmadega 11%-l ja pankade või muude krediidiasutustega 9%-l inimestest.

Olukorda iseloomustab hästi vastus küsimusele, kas tarbija sooviks oma õigustest rohkem teada. Sellele küsimusele vastas jaatavalt 60% küsitletuist.

28% tunneb, et Eesti õigussüsteem pakub neile piisavat kaitset, karistades firmasid, kes neid petavad. 41% kodanikest aga kardavad, et karistused ei ole piisavad. 31% ei osanud sellele küsimusele vastata.