Analüütiku sõnul on segadus statistika ümber tekkinud esialgsete hinnangute avaldamisega majanduskasvu kohta, seetõttu on andmete kvaliteet muutnud ebamääraseks. "Praegune segadus SKP numbrite ja metoodika osas on minu jaoks üks ebameeldivamaid muutusi. Algul lubati, et SKP kasvunumber on võrreldav. Aga tegelikult ei saa seda millegagi seostada. See -1,4%, mis anti teise kvartali SKP kasvu kohta, on täiesti kasutu number. Minu poolest oleks see number võinud jääda avaldamata. Me isegi ei tea, kuhupoole see uus metoodika seda numbrit lükkab," tegi analüütikut pahaseks uus metoodika.
„Liiga palju rõhutakse majanduskasvu numbritele, need numbrid ei pruugi näidata tegelikku majandusseisu. Numbrid võivad olla igasugused. Keegi ei saa vastu vaielda sellele, et sisenõudlus on väga nõrk ja tõenäoliselt isegi negatiivne. Küsimus on ekspordi hinnangutes,” tõi välja Lauri kitsaskohti statistikas.
Analüütiku sõnul on praeguse eelarve tulude poolt maksude osas väga keeruline täita. Käibemaksu laekumine on väga kehv ja näiteks kütuseaktsiisi laekumine on väga nõrk. Selle koha pealt ei tule kindlasti tulusid täis, ütles ta.
Lauri ei kiirustaks riigi reserve kasutama. „Reserve tuleb kasutada sellistel puhkudel, mis on olulised pikaajaliseks seisuks. Kui tulude pool jääb nii väikseks, et ei ole võimalik teha hädavajalikke kulutusi, siis tuleb reserve kasutada. Riigi funktsioonid ei tohi kannatada. Ei tohi tõmmata kokku kulutusi, mis teeksid riigi situatsiooni tulevikus oluliselt kehvemaks,” kommenteeris Lauri reservide kasutamise võimalust.
„See on poliitiline otsus. Nad peavad ise selle välja kaaluma,” vastas Lauri küsimusele, kas tuleks tulumaksu vähendamine mõneks ajaks peatada.
„Maksutõus pole alati eelarve tulu pool, vaid see võib majandusele halvasti mõjuda, näiteks need aktsiide ja käibemaksu tõusud, mis meil eelmisel ja sellel aastal tehti. Aktsiisitõusud oleksid pidanud olema sujuvamad, see oli väga halb valik. E piisa lihtsalt maksude tõstmisest või langetamisest, tuleb konteksti ikka vaadata,” kommenteeris Lauri maksude tõusmise ja langetamise mõju eelarvele ja riigile laiemalt.
Seotud lood
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo
Kriisi sõnul ei jaga ettevõtjad rahandusministeeriumi majandusprognoosi
optimismi ning teevad oma otsuseid sellest sõltumatult.
Enn Veskimägi peab rahandusministeeriumi
prognoositud 2,6%list majanduskasvu liiga suureks ning soovitab kokku hoida
istuvate ametnike ja infrastruktuuriinvesteeringute pealt.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.