Haus Galerii: siin on kunsti müügil oma rütmid ja nipid

"Turul on oma eripära ning ma arvan, et seda sorti kunstile, mida Sanderi oksjonil müüdi, ei ole Eestis publikut. Väliskunsti suhtes on meie ostja üsna konservatiivne ning kui ta Euroopa vanemat kunsti osta tahab, siis liigub ta ise päris palju maailmas ringi, teeb hinna ja tasemevõrdlusi ning ostab mujalt," märkis Ausman.

Kunstispetsialisti hinnangul on meile ka kultuuriliselt teatud temaatika võõras ning näiteks kristliku motiivi vastuvõtmiseks peaks olema motivatsioon. "Paraku on üldse erinevate riikide kunstiturgudele omane üldine konservatiivsus ning iga riik kaubitseb oksjonitel suuresti just oma regiooni ja riigi pärandiga. Mõistagi me tahaksime neid piire lammutada, kuid selliselt ja üleöö see ei juhtu. Selleks peaks siin siiski näitama pisut intrigeerivamat teose taset, et meie ostjaskonda tõsiselt kaaluma panna. Inimesed on piisavalt erudeeritud, et osata suurepärast kunsti hinnata. Kunsti müües peab adressaati tundma," rääkis ta, rõhutades veel kord, et kui turg teatud tüüpi kunsti vastu ei võta, ei näita see turu rumalust, vaid tema eripära.

Eesti kunstioksjonite pilditaseme valikut peab Ausman väga heaks, öeldes, et ega niisama istu Haus Galerii oksjonitel kaks korda aastas ligi 80 inimest korraga saalis. "Ma ei taha öelda, et eestlane on loid kunsti ostma ega ole ka nõus väitega, et majanduslangus kunstiturgu oluliselt mõjutanud oleks. Meie kunstioksjonite traditsioon on lihtsalt muu maailmaga võrreldes välja kasvanud hoopis teisest situatsioonist. Siin on oma rütmid ja oma nipidki, kuidas ühte või teist kunstisuunda või perioodi potentsiaalse ostjani viia," sõnas ta.