• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,4%7 368,52
  • DOW 30−0,05%51 685,56
  • Nasdaq −2,14%25 607,67
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,4%7 368,52
  • DOW 30−0,05%51 685,56
  • Nasdaq −2,14%25 607,67
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
Eilsel valitsuse istungil kiideti heaks määruste pakett, mis viib sammu lähemale üleminekuks e-tervise süsteemile.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul loovad kinnitatud määrused eeldused, et saame hakata järk-järgult üle minema digitaalsetele meditsiinidokumentidele. „Nüüd sõltub teenuseosutajatest, Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) lubadest ja tehnilisest valmisolekust, millal täpselt oleks üleminek reaalne,” selgitas minister.
Tulevikus hakkavad tööle kaks uut e-tervise infosüsteemi: tervise infosüsteem ja retseptikeskus, teatas ministeerium.
Tervise infosüsteem on andmekogu, kus arst saab tulevikus vaadata näiteks patsiendi haiguslugu, aegkriitilisi andmeid, digitaalseid röntgenpilte ja muude mahukate meditsiiniuuringute tulemusi. Patsiendid saavad vaadata oma terviseandmeid, seda, kes arstidest on neid vaadanud ning valida soovi korral, kellele arstidest ja millistele andmetele nad ligipääsu annavad. Enam pole patsiendil vaja uue arsti juurde minnes ise kaasa tuua seniseid mahukaid ravikaarte, saatekirju, röntgenpilte ja muid uuringute tulemusi. Pole ka vaja muretseda, et need võiksid kaduma minna.
Tänu digiregistratuurile pääsevad inimesed polikliiniku või perearstikeskuse registratuuri pikkadest telefoniootejärjekordadest, sest patsiendiportaali loodava elektroonilise broneerimissüsteemi kaudu saab igaüks endale vabadest arstiaegadest sobiva välja valida, aega muuta, visiiti tühistada või meeldetuletust tellida.
Retseptikeskus loob võimalused digiretseptile üleminekuks, et tulevikus patsient enam paberretsepti ei vaja. Arst saadab retsepti otse apteekrile ja inimesel peab apteeki minnes kaasas olema vaid pildiga isikuttõendav dokument. Apteekritega käivad ka läbirääkimised, et kui arst on retsepti paberile kirjutanud, siis selle digitaliseerimise kohustus lükata edasi kuni 2009. aasta 1. septembrini, mis hoiab ära võimaliku järjekordade tekkimise apteegis.
Määruste väljatöötamine on käinud käsikäes tehniliste lahenduste loomisega nii kesksüsteemides kui ka apteekides, haiglates ja teiste teenuseosutajate infosüsteemides. Õigusliku raamistiku loomisega taotleb sotsiaalministeerium paralleelselt süsteemide käikulaskmiseks AKI-st delikaatsete andmete töötlemiseks registreeringu. Niipea, kui haiglad, kliinikud ja perearstikeskused on oma AKI registreeringud uuendanud, saab kesksüsteemiga liita ka nende infosüsteemid.
„E-tervise teenused rakenduvad järk-järgult ning septembris algab süsteemi testimine. Sellega väldime, et nii mahuka ja oluliselt tervishoiukorraldust muutva süsteemi rakendumisel võiksid tekkida tehnilised või organisatsioonilised probleemid. Lõplik e-tervise rakendamise tähtaeg on 2013 ja ma usun, et e-tervis täiendab tulevikus Eesti e–riigi edulugu kõrvuti e- valimiste, e-kooli ning e-maksuametiga,” lisas Maripuu.

Seotud lood

Uudised
  • 11.12.07, 17:18
Digilugu on sama turvaline kui suurpankade e-teenused
Digiloo IT- ja turvalahendusi tutvustaval infotunnil rääkis Eesti E-tervise Sihtasutuse infoturbe juht Valdo Praust, et aredatava digiloo ehk terviseinfosüsteemiga võiks teha sama, mida on tehtud kümme aastat meie panganduses.
Uudised
  • 11.12.07, 18:43
Digilugu koondab patsientide andmed
Digiloo IT- ja turvalahendusi tutvustaval infotunnil rääkis Eesti infosüsteemi väljatöötaja Hewlett-Packardi konsultant Indrek Peenmaa, et esmapilgul võib digiloo kasutamine tunduda keeruline, kuid süsteemiga harjudes muutub raviasutuste ja patsientide elu lihtsamaks.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele