„Kui räägime sisetarbimisest, siis võime arvata, et ka jaekaubandus võiks langusse minna. Kuid jaekaubanduse numbrid pole veel sellises languse trendis, need majandusüksused pole veel raporteerinud negatiivset kasvu, kuigi nad on raporteerinud tagasihoidlikumast juurdekasvust, jääb nende kasv 10-15% sisse,“ rääkis ta.
Siin peavad ettevõtjad Rehe sõnul tähelepanelikud olema, kuid nad ei pea ootama jääma, vaid tegelikult tuleb vastavad meetmed ette võtta: kulusid kokku tõmmata, muuta midagi hinnastrateegias. Meetmeid elujõulise majanduse säilitamiseks on tema hinnangul palju.
„Vastukaaluks langevale ehitustegevusele on avaliku sektori pakkumised infrastruktuursete hangetega. Näeme iga päev, et avatakse hankeid, olgu teedeehitus, piiriäärsed ehitused või veesüsteemide ehitused. Teame, et seda toetavad ka eurorahad. See annab sektorile kergendust – on plusse ja miinuseid,“ lisas Rehe. "Kuid see, mis me täna nägime, ei tähenda, et me tohime püssi põõsasse visata, vaid tuleb kogu aeg edasi võidelda, et me saaksime oma oodatud kasvutempo tagasi."
„Jälgin majandusinimese ja kodanikuna seda, kuidas lõppevad debatid, mis on seotud 2009. aasta eelarvega, ning olen jätkuvalt seisukohal, et praeguses negatiivsete majanduskasvude keskkonnas peab meie rahvusvahelise investorite keskkonnale ja rahamaailma pildile olema väga selge sõnum, et eelarve peab olema tasakaalus ja siin ei saa rääkida defitsiidist,“ möönis Rehe.
„Kui see realiseerub, siis me võime saada tõsise vastulöögi reitinguagentuuridelt ja see tegelikult võib suurendada piirkonna riskisust ning see võib mõjutada raha hinda. See, et eelarve peab olema tasakaalus, on number üks,“ ütles ta.
„Majanduskasvu numbrid näitavad, et maksude laekumine on eeldatavasti suurema surve all, ehk tuleb olla veel ettevaatlikum tulude prognoosimisel kui seni,“ ütles Rehe.
Seotud lood
Maailmamajanduse käekäiku arvestades on
Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõuniku Andres Saarniidu arvates loogiline,
et Eesti majanduses teises kvartalis pööret ei toimunud, teatas pank.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
ütles, et rahandusministri põllumajandusministeeriumile antud kontrollnumber
2009. aasta riigieelarve jaoks on 5,4 miljardit krooni. Kui selle juurde jääda,
tuleb loobuda ka ELi rahadest.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees
ja Standardi tegevjuht Enn Veskimägi ütles, et 2009. aasta tuleb raskem kui
2008, kuna kõik maailmamajanduse probleemid ei ole meile veel kohale jõudnud –
täna me ikkagi sipleme veel oma vigades.
Viimati oli Eesti majandus nii kiires
languses 1994. aastal.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.