- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laenukriis: kes on suurimad võitjad?
Ülemaailmne laenukriis on miljonitele
inimestele peavalu valmistanud, on aga ka neid, kelle jaoks teiste õnnetus
tähendab õnne, kirjutas BBC News.
Näiteks on USA ja Euroopa pangad pidanud abipalvetega pöörduma Lähi-Ida ja Aasia investorite poole, tugevdades Hiina ja Pärsia lahe piirkonna naftarikaste riikide positsiooni maailmaareenil. Tarbijad muudavad oma ostuharjumusi, millest osa ettevõtteid kasu saab. Lisaks on murepilvede selgitamisest ja tuleviku ennustamisest oma magusa pala saanud analüütikud-kommentaatorid, samuti opositsioonipoliitikud.
Sõltumatud riiklikud fondid. Sularahakriis pangandussektoris on kiirendanud nn sõltumatute riiklike fondide kasvu. Kui varem oldi nende suhtes ettevaatlikud, siis nüüd antakse neile enam kui varem võimalusi oma hiiglaslikke varasid ahvatlevatesse ettevõtetesse suunata.
Näiteks investeeris Singapuri valitsuse investeerimisfirma GIC 6,8 miljardit dollarit Citigroupi ja ostis 9% osaluse Šveitsi pangas UBS. Singapuri fond Temasek aga ostis 10% tüki Merrill Lynchist. Citigroupi panni 7,5 miljardit dollarit ka Abu Dhabi Investment Authority, 6,6 miljardi dollarise tüki Merrill Lynchist on ostnud aga ka Kuveidi investeerimisfond Kuwait Investment Authority. Näiteid on teisigi.
Ülirikkad. Laenukriisist on üldiselt võitnud need, kes on varem säästnud. Mida rohkem on sääste, seda suuremat kasu on kriisist võidetud.
Ülirikkaid – neid, kel on lisaks oma kodule vara enam kui 30 miljoni dollari jagu – on möödunud aastaga tulnud juurde 8%, ületades 100 000 piiri. Kogu miljonäride vara kokku kasvas aastaga üle 9% ehk 40,7 triljoni dollarini. Suure osa kasvust andsid jõukad inimesed sellistest arenevatest riikidest nagu Hiina, India ja Brasiilia.
Vanameistrite kunstiteoste müük Briti kunstioksjonil Sotheby’s on sel aastal ulatunud juba 59,4 miljoni naelsterlingini, see on 31% enam kui 2007. aastal samal ajal ja 87% enam kui 2006. aastal sel perioodil. Samuti on 10% jagu kasvanud teemantide müüginumbrid.
Säästuketid. Kuigi vähesed on oma väärtust laenukriisiga suutnud kasvatada, on enamus siiski oma kulusid koomale tõmmanud. Sellest on võitnud ettevõtted, mis pakuvad enam lisaväärtust, olgu see siis odavama kauba või lihtsama teeninduse näol.
Hea näide sellest on säästuketid. Näiteks Aldi ja Lidli Ühendkuningriikide müügikäive juunis vastavalt 19 ja 14%. Samuti naudib brittide seas häid aegu McDonald’s, mis on riigis loonud 4000 uut töökohta, kuna pigem ostetakse toitu kaasa ega minda välja sööma.
Briti firmadest on enam võitnud ka kohaliku turismiga tegelevad ettevõtted ja ühistranspordifirmad, kohtutäiturid ja pandimajad.
Seotud lood
Rimi kontserni kuuluvate Säästumarketite
formaadijuhi Regina Velberti hinnangul on majanduskeskkonna jahtumisel suurim
võitja klient.
Kuigi maailmamajandus on raskustes ja
sellega koos on karmid ajad ka Eestis, on investeerimisfirmal East Capital kõik
kõige paremas korras.
Säästukauplusteketi Comarket tegevdirektori
Ando Nõupuu hinnangul ei saa säästukette majanduskeskkonna jahtudes suurteks
võitjateks pidada, kuna transport on kallis.
Eesti majanduse raske maandumise raamatu
„Hard landing“ kirjutanud Claudio Zucchelli ja Dag Kirsebom arvavad, et kriis
Eestis on alles algstaadiumis ja 2009. aasta tuleb palju hullem.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele