Kreitzberg: valitsuse tegevus on poolpime

Peeter Kreitzberg märkis, et ministritel on raske eelarvekärpeid teha juba seetõttu, et algne eelarve tehnoloogia, mis annab kindla protsendi ette, pole õige.

„See on väga monetaarne ja aritmeetiline lähenemine, lineaarne eelarve lõikamine pole õige. Mõnes tundlikumas valdkonnas võib tekkida seetõttu struktuurne defitsiit, mida ei kata hiljem kümne aastaga. Heinaniiduki põhimõte ei ole kõige mõistlikum,” rääkis poliitik, lisades, et ta ei taha ühtegi ministrit eraldi kritiseerida.

Kreitzbergi sõnul ei ole võimalik iga ministeeriumi eelarvet kärpida 8% võrra, mõttekam oleks võtta mõnelt ministeeriumilt rohkem ja mõnelt võib-olla hoopis mitte võtta.

Aga kuna käib sisemine poliitiline rivaalitsemine koalitsioonis, siis ei suudeta seda teha. „Vaadatakse, et ühe või teise erakonna sees oleks võrdselt eelarvet lõigatud. See tekitab väga suuri pingeid seal, kus raha maha võetakse,” nentis ta.

Poliitiku arvates on ministrid jäetud üksi eelarvete kärpimisel. Peaks olema tugevam poliitiline konsensus ja otsus kärpida kukusid ühes või teises valdkonnas võiks olla valitsuse ühine otsus, mitte jääma ühe ministeeriumi õlule. „Praegu peab igaüks põhjendama, miks ta raha ära võtab. Valitsus võiks riigi kui terviku seisukohast asju vaadata, mitte ainult parteikeskselt. Poliitiline vastutus peaks olema ühine. Minu arvates ei ole seis praegu hea,” lausus sotsiaaldemokraat.

Kreitzberg, kes kunagi on haridusministri ameti pidanud, möönis, et praegusel haridusministril Tõnis Lukasel on väga raske kui mitte võimatu kuskilt kokku hoida. Näiteks kui jätta ära ammulubatud õpetajate palgatõus kaotaks see ministril võimaluse pidada dialoogi õpetajatega: „Ma ei kujuta, et kuidas koolitoitu vähendada või mitte tõsta õpetajate palku. Strateegilises plaanis oleks see väga kahjulik. Ka viletsatel aegadel tuleks mõnda valdkonda rohkem panustada. Riigi kui terviku arengu seisukohast pole tark teatud valdkondadest raha ära võtta. Ennem jäägu üksikisiku tulumaks esialgu alandamata.”

Reform tahab iga hinnaga seda 1% maha võtta, tõi ta välja. „Enamik poliitikuid teistes riikides vaatab kulmukergitusega sellele hetkel. Lihtsalt poliitlubaduste peale viiakse välja kolm miljardit krooni riigieelarvest ja siis samal ajal pingutatakse, et kust nüüd maha saagida ja iga hinna eest inimesi lahti lasta. Kurat, mulle tundub poolpime see tegevus,” oli Kreitzberg nõutu.

Poliitik tõi kärpekavade temaatika puhul välja ka eurorahade probleemi. „Õnn ja õnnetus seisneb selles, et eurorahad seovad kinni väga suure hulga raha, mille puhul otsustusõigus kaob ära. Mänguruumi praktiliselt ei jää, mis tähendab, et tuleb hakata eurorahadest loobuma,” ütles ta.