Aga kuna käib sisemine poliitiline rivaalitsemine koalitsioonis, siis ei suudeta seda teha. „Vaadatakse, et ühe või teise erakonna sees oleks võrdselt eelarvet lõigatud. See tekitab väga suuri pingeid seal, kus raha maha võetakse,” nentis ta.
Poliitiku arvates on ministrid jäetud üksi eelarvete kärpimisel. Peaks olema tugevam poliitiline konsensus ja otsus kärpida kukusid ühes või teises valdkonnas võiks olla valitsuse ühine otsus, mitte jääma ühe ministeeriumi õlule. „Praegu peab igaüks põhjendama, miks ta raha ära võtab. Valitsus võiks riigi kui terviku seisukohast asju vaadata, mitte ainult parteikeskselt. Poliitiline vastutus peaks olema ühine. Minu arvates ei ole seis praegu hea,” lausus sotsiaaldemokraat.
Kreitzberg, kes kunagi on haridusministri ameti pidanud, möönis, et praegusel haridusministril Tõnis Lukasel on väga raske kui mitte võimatu kuskilt kokku hoida. Näiteks kui jätta ära ammulubatud õpetajate palgatõus kaotaks see ministril võimaluse pidada dialoogi õpetajatega: „Ma ei kujuta, et kuidas koolitoitu vähendada või mitte tõsta õpetajate palku. Strateegilises plaanis oleks see väga kahjulik. Ka viletsatel aegadel tuleks mõnda valdkonda rohkem panustada. Riigi kui terviku arengu seisukohast pole tark teatud valdkondadest raha ära võtta. Ennem jäägu üksikisiku tulumaks esialgu alandamata.”
Reform tahab iga hinnaga seda 1% maha võtta, tõi ta välja. „Enamik poliitikuid teistes riikides vaatab kulmukergitusega sellele hetkel. Lihtsalt poliitlubaduste peale viiakse välja kolm miljardit krooni riigieelarvest ja siis samal ajal pingutatakse, et kust nüüd maha saagida ja iga hinna eest inimesi lahti lasta. Kurat, mulle tundub poolpime see tegevus,” oli Kreitzberg nõutu.
Poliitik tõi kärpekavade temaatika puhul välja ka eurorahade probleemi. „Õnn ja õnnetus seisneb selles, et eurorahad seovad kinni väga suure hulga raha, mille puhul otsustusõigus kaob ära. Mänguruumi praktiliselt ei jää, mis tähendab, et tuleb hakata eurorahadest loobuma,” ütles ta.
Seotud lood
Reformierakondlane ja riigikogu liige
Jürgen Ligi leiab, et riigieelarve kulude kokkuhoiule aitaks kaasa teatud
maksusoodustuste ärakaotamine.
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.