Eestis eriprojektid au sees

Aasta tagasi Piritale teletorni lähedale oma majja kolinud Triin Kangert isegi ei kaalunud tüüpprojekti järgi ehitamist, sest sooviti erilist maja, mis vastaks just nende pere nõudmistele. "Meie sooviks oli karbikujuline maja, suured aknad ja palju looduslikke materjale," kirjeldas Kangert. Enne praeguse kodu asukoha leidmist loobus nende pere kahjutundega ühe muidu ilusa krundi ostmisest, sest sellega käis kaasas juba valmis projekt, mis Kangertitele ei sobinud.

Ka kõik Kangerti tuttavad on oma kodud ehitanud arhitektidelt tellitud projektide järgi. Arhitekt leitakse põhiliselt tuttavate soovituste järgi. Kangert oli kasutanud arhitekt Sten Aderi abi juba oma eelmises kodus, seetõttu polnud pikka mõtlemist. "Meie maitsed kattuvad ja Sten suutis oma ideid meile hästi selgitada," kiitis Kangert. Uue kodu uhkuseks on läbi maja kulgev paekivist sein. Tellija idee oli kasutada paekiviseina saunas, kuid arhitekt soovitas jõulisemat esitust.

Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kulleri sõnul on kruntide detailplaneeringutes ette nähtud arhitektuursed erinõuded, millele iga tüüpprojekt ei vastagi. Erinõuded võivad olla näiteks katusekalde suurus, looduslike või tehismaterjalide kasutamine. Oma erinõuded on igas piirkonnas, kuid kui krunt asub näiteks mere ääres, tähendab see automaatselt tervet hulka erinõudeid. "Põhimõtteliselt pole meil tüüpprojekti vastu midagi, kui ta ehituslikult vastab võimalikele erinõuetele," lisas Kelder.