- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Langi ministeerium küsib üle 200 miljoni lisaraha
Justiitsministeerium ei pea
rahandusminister Ivari Padari poolt järgmiseks aastaks ette antud 1 701,48
miljoni krooni suurust piirsummat reaalseks ning küsib 235,82 miljonit krooni
lisaraha.
Justiitsministeerium on koos siseministeeriumiga ühisel seisukohal, et olukorras, kus riigieelarve maht 2009. aastal suureneb eeldatavasti kiiremas tempos kui SKP ning riigil ei ole ootamatuid, erakorralistest situatsioonidest tingitud kulutusi, pole poliitiliselt absoluutselt võimalik sisejulgeolekule ja õiguskaitsele eraldatavate summade vähendamine käesoleva aastaga võrreldes, seisab justiitsministeeriumi 2009. aasta eelarve projektis.
Samuti peab justiitsminister Rein Lang vääraks sisejulgeoleku ja õiguskaitse eelarve osakaalu vähendamist riigieelarve kogumahust. „2008. aasta lisaeelarve koostamisel vähendasime justiitsministeeriumi valitsemisala tegevuskulusid võrreldes teiste ministeeriumidega kõige rohkem (5,48%), mistõttu oleme jõudnud õiguskantsleri poolt viidatud piirini, millest edasi täiendav kärbe tähendaks olulist riigi tuumikfunktsioonide nõrgestamist,“ kirjutatakse eelarveprojektis.
Rahandusminister Ivari Padar kirjutas justiitsministeeriumile ja tema valitsemisalale 2009. aastaks ette piirsumma 1 701,48 miljonit krooni, millest välistoetustest on planeeritud finantseerida kulutusi 31,83 miljoni krooni, riigituludest 1 526,72 miljoni krooni ja muudest allikatest 152,93 miljoni krooni ulatuses.
Justiitsministeeriumi arvutuste kohaselt on ministeeriumi ja tema valitsemisala minimaalsete vajaduste katteks vaja 1 793,46 miljonit ning edasiseks arenguks 85,267 miljonit krooni.
2008. aasta vähendatud eelarvega võrreldes taotleb justiitsministeerium 124, 22 miljoni krooni võrra suuremat eelarvet. Kui kohtunike palgad külmutataks oleks justiitsministeeriumi valitsemisala võimalik hakkama saada 2008. aasta alguse eelarve tasemega, kuid ministeerium lähtus tänasest olukorrast, kus keskmise palgaga seotud ametiisikute palgasüsteem ei veel seadustatud ning arvestas kohtunike palgatõusu järgmise aasta eelarvesse sisse.
124, 22 miljoni krooni ulatuses on justiitsministeeriumi hinnangul võimalik vahendeid leida oma valitsemisala tuludest-kuludest. 100 miljonit krooni loodetakse saada järgmisel aastal jõustuvast eelnõust, mis tõstab kohtumenetluse lõivud õigusemõistmist katvate kulude tasemele. Need summad tahetakse suunata justiitsministeeriumi valitsemisala kulude katmiseks. Teise sammuna teeb ministeerium ettepaneku vähendada Viru Vangla remondikulusid järgmiseks kaheks aastaks, seeläbi vabaneks tegevuskuludeks umbes 24,4 miljonit krooni.
Järgmise aasta kulude katmiseks esitas justiitsministeerium rahandusministrile kärbitud eelarve asemel 235,82 miljoni krooni suuruse lisataotluse.
Seotud lood
Eile Reformierakonna suvepäevadel esinedes
tõstis justiitsminister Rein Lang riigieelarve kärbete erinevaid võimalusi
kommenteerides teistest kõrgemale vanemahüvitise.
Südantlõhestavate välireklaamidega lastele
raha korjavad haiglad deklareerisid mullu 161 ja 11 miljonit krooni kasumit,
kirjutab Ekspress.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul peaksid
halbade uudiste ootajad praegu veel viimast võtma, sest mitmed märgid viitavad
majanduse olukorra paranemisele.
2009. aastal kasvavad pensionid selle aasta
omadega võrreldes 2,7 miljardit krooni, moodustades 21% riigieelarvest. Riik ei
suuda pensionitõusu aga sotsiaalmaksust katta.
Viimaste aastate üks olulisemaid muutusi IT-taristu maailmas on olnud VMware'i litsentsimudeli ja hinnastamise muutumine. See on tekitanud ebakindlust ning pannud organisatsioone üle maailma otsima uusi võimalusi, kuidas oma virtualiseerimisplatvorme ja taristut tulevikus hallata. Kuna muudatuste pikaajalist mõju on keeruline ette näha, vaatavad paljud ettevõtted üle seni iseenesestmõistetavana tundunud tehnoloogilised valikud ning hindavad võimalikke alternatiive.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele