Kulutuste kärpimiseks on Eesti tarbija
valmis loobuma meelelahutusüritustest, Leedu tarbija hoiaks aga kokku kallimate
toodete pealt.
Sarnaselt Eesti tarbijaga on ka Läti tarbija suurenenud kulutuste tõttu valmis hoidma endisest rohkem kokku meelelahutuse ja kultuuri pealt.
Kaubanduskontserni Maxima Grupe tellitud uuringust selgub, et hirm halveneva majanduse ees on kõige suurem leedulastel ja nad on seetõttu altimad otsima soodsaimate hindadega poode, ostma odavamaid tooteid. Samuti hoiaksid nad kokku nii riiete, väljas söömise kui ka kultuuriürituste pealt.
Kõige kergekäelisemalt loobuksid Balti tarbijad vaba aja ja mitte esmavajalikest toidukaupadest, samuti mitte esmavajalikest tööstuskaupadest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tarbijatelt uuriti ka, mida saaksid suured kaubandusketid teha, et tarbijat nirus majandusolukorras vähekegi aidata. Siinkohal pakkusid leedukad välja, et kaubandusketid ei tõstaks peamiste toiduainete hindu. Sellega olid nõus ka eestlased. Samuti pakkusid kõikide riikide küsitlejad välja, et kauplused võiksid korraldada rohkem hinnakampaaniad.
Seotud lood
Balti kaubanduskontserni Maxima Groupi
tellitud tarbijauuringust selgus, et majandusseisakut tunnevad kõik kolm Balti
riiki, kõige suuremad kartused on leedukatel ja kõige positiivsemalt on
meelestatud eestlased.
Jahenevas majanduses eelistavad Eesti, Läti
ja Leedu inimesed vähendada tarbimist, kuid jääda endiselt kvaliteetse kauba
juurde.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.