CERNi ohutusega tegelev töögrupp jõudis 2003. aastal järeldusele, et pole mõistlikku põhjust karta mustade aukude või kummaliste osakeste teket. Uus raport, mille koostamisel osalesid näiteks CERNi teadlased John Ellis, Gian Giudice, Michelangelo Mangano, Igor Tkachev ja Urs Wiedemann, jõudis täpselt samale ning veel kindlamale järeldusele.
CERNi juht Robert Aymar ütles, et raporti kohaselt on laborid kindlustanud täiesti piisavalt ohutuse uue põneva seadme kasutamisel.
Ohtu pole
Aruanne tõi välja, et kosmilised kiired põrkuvad Maa ja teiste astronoomiliste objektidega palju suuremate energiate juures kui LHCs, kuid mustade aukude ja kummaliste osakeste tekkimist pole täheldatud.
"Meie hinnangul toimub universumis igas sekundis 10 astmes 13 korda rohkem kokkupõrkeid kui LHC-s saab kokku toimuma, ning alates Universumi sünnist on seda juba 10 astmes 31 korda juhtunud," on raportis kirjas.
Mustade aukude suhtes jõutakse järeldusele, et kui need võivad elementaarosakeste kokkupõrkel tekkida, siis peavad nad ka elementaarosakesteks lagunema. Isegi kui nad koheselt ei lagune, ei suuda nad ikkagi piisavalt ainet neelata, et Maale ohtlikuks saada.
Kummaliste osakeste (ing.k.: strangelets) suhtes jõutakse järeldusele, et isegi kui nad eksisteerivad, on nende tekkimise tõenäosus suurem relativistlikus raskete ioonide kiirendis(RHIC) mis pandi USAs tööle juba 2000. aastal.
Seotud lood
Käesoleva aasta suvel, juulis või augustis
alustab tööd Large Hadron Collider (suur hadronite kiirendi, LHC).
USAs on algatatud kampaania, eesmärgiga
lükata edasi maailma suurima osakeste purustaja - suure hadronite kiirendi LHC
avamine.
Peagi valmiv aatomite purustaja suur
hadronite kiirendi (LHC) on Šveitsis asevale Euroopa tuumauuringutekeskusele
(CERN) kaela toonud mitu kohtukutset, sest inimesed kardavad, et kiirendi poolt
tekitatavad mustad augud võivad maailma alla neelata. California ülikooli
füüsiku Steve Giddingsi sõnul pole sellistel hirmudel mingit alust.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.