Kas aatomite purustaja võib maailma alla neelata?

Giddings ja Mangano jõudsid oma uurimuse põhjal järeldusele, et sellised mikroskoopilised mustad augud oleksid ohutud. Giddings lisas, et tegelikult tekib taolisi musti auke looduses pidevalt, kui palju suurema energiaga kosmilised kiired põrkuvad Maa atmosfääri, Päikese või teiste objektidega, nagu näiteks valged kääbused või neutrontähed. Kui sellised kokkupõrked oleksid Maale või teistele objektidele ohtlikud, oleks nende mõju juba täheldatud.

"Meie planeedi ja sellel elavate inimeste turvalisus on alati kõige olulisem prioriteet,” ütles Giddings. „Juba enne olid olemas tugevad füüsikalised tõendid selle kohta, et väiksed mustad augud ei ole ohtlikud. Oma uurimuses püüdsime välistada ka kõige äärmuslikemate hüpoteeside põhjal tekkida võiva ohu.”