Nelja aasta jooksul on tuvastatud ligi 200
miljoni krooni ulatuses euroraha väärkasutust, eriti hull oli olukord Eesti
esimesel ELi aastal, kui rikkumisi avastati enam kui 100 miljoni krooni osas.
Tõsi, enamik rahast ehk 156 miljonit on hiljem siiski tagasi saadud, tasaarveldatud või jäetud hoopis välja maksmata, sest rikkumine avastati enne raha välja maksmist.
Rahandusministeeriumi avaldatud ülevaatest selgub, et kokku on 2004-2007 aasta jooksul Eestis tuvastatud 149 raha väärkasutust, kusjuures selliste juhtumite arv kasvas hüppeliselt eelmisel aastal, kui 65 korral ei toiminud raha kasutajad toetusega nii nagu oleksid pidanud. Rahandusministeerium peab sellist arvestust alates 2004. aasta algusest.
Kolmandik avastatud rikkumistest on toimunud Euroopa Sotsiaalfondi rahade kasutamisel. Suure osa nende rahade kasutamist koordineerib tööturuamet. Teine kolmandik rikkumisi ehk 48 juhtumit on avastatud seoses ELi Regionaalarengu Fondi (ERDF) rahade jaotamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kuigi enamasti jätavad ettevõtted ja
asutused valesti kasutatud eurorahad tagasi maksmata, on mõne rikkumise
eest kogu toetus tagasi makstud ja teise eest tingimisi vangi mindud.
Euroopa Liidu raha kasutamise
kontrollimisel avastati mullu peamiste rikkumistena raha küsimist tegevusteks,
mida tegelikult ei tehtud. Lisaks kasutatu toetuse eest ostetut algselt lubatust
erineval otstarbel ja eirati hankereegleid.
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust