UniCredit: Balti riikide majandus jahtub kiirelt

Balti riikide majanduslikud väljavaated on selgelt halvenenud võrreldes 2008. aasta algusega. Selle põhjuseks on kasvav makromajanduslik tasakaalutus, kinnisem krediiditurg ja ülekuumenenud kinnisvaraturg.

Eriti Eestis ja Lätis näib pidurdumine toimuvat kiiremini kui oodatud, ning SKP kasvu prognoos on 2008. aastal 0,1% Eestis ja 2% Lätis. Leedu majandus näib momendil vastupidavam ning majanduskasvuks prognoositakse 4,7%.

Kinnisvara hinnamull on lõhkenud kiirelt eriti Lätis, kus kinnisvaraturu arenemine viimastel aastatel ei olnud nii sujuv kui ülejäänud Balti riikides. Riias on korterihinnad näiteks kukkunud käesoleva aasta algusest juunini 25%. Elamuturu stagnatsiooni märke on sagenenud ka Eestis, pärast seda, kui kinnisvara müük kukkus 30% 2008. aasta II kvartalis.

Suured jooksevkonto kõikumised, ulatuslik sõltuvus välisvahenditest ja kõrge inflatsioonisurve on toonud Kagu-Euroopale sarnased väljakutsed nagu Balti riikidele. Seetõttu on oluline jälgida jooksevkonto defitsiidi finantseerimist.

Samas usuvad UniCredit Grupi analüütikud, et kuigi piirkonnas tuleks arvestada kasvu teatava stabiliseerumisega, siis tänu üldiselt seni tugevatele majandusnäitajatele ei ole vaja karta raske maandumise stsenaariumit, mis on hetkel realiseerumas Balti riikides.

„Eelkõige on selle põhjuseks, et (Kagu-Euroopa - toim) piirkonna kinnisvaraturus on vähem õhku kui Baltikumis, teiseks on regiooni majandusstruktuur märksa mitmekesisem ja kodumaine konkurents toimib, kolmandaks, kuigi ka riigid kogesid laenuuputust, juhtus see märksa varasemas arengustaadiumis,“ kommenteeris UniCredit Grupi Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni peaökonomist Debora Revoltella.

Eeldatav SKP kasvutempo on 2008. aastal neis riikides seega üsna kõrge: Rumeenias 6,8%, seejärel Serbias 6,2%, Bulgaarias 6%, Bosnia-Hertsegoviinas 5,8% ja Horvaatias 4%.

Keskmiseks aastase majanduskasvu kiiruseks 2008-2010 on Kesk-Euroopas 4,6%, Kagu-Euroopas ja Balti riikides 5,1% ning „laiema Euroopa“ piirkonnas 6%.

Samas paljastab globaalse majanduskeskkonna nõrkus kõikjal kohalikke probleeme. „Konkreetselt on üles kerkinud kohaliku kasvu finantseerimine rahvusvaheliste säästudega,“ selgitas Revoltella. Enim riigivälisest rahastamisest sõltuvad pangandussektorid on Baltikumis, Ukrainas, Kasahstanis ja Rumeenias. Jooksevkonto tasakaalustamist vajavad enim Balti riigid ja Kagu-Euroopa.