Kommentaar: inimesed ei tee kindlustusseltsidel vahet

Uuringuspetsialisti Mart Lebedevi sõnul puuduvad Eesti kindlustusturul selged liidrid ja ka luuserid, turul on tegijaile ruumi küllaga ning seltse ootab ees suur töö iseenda eristamiseks konkurentidest ning teenuste müügi suurendamiseks. Viimane sõltub paratamatult vaba raha olemasolust, laiemalt majanduskeskkonnast ning praegu on Lebedevi sõnul veel märgata majanduse jahenemise mõjusid.

Mart Lebedev kommenteerib alljärgnevalt uuringu tulemusi.

"GfK Custom Research Balticu kevadises kindlustusturgu kaardistavast uuringust (vaadeldi Eesti täisealiste elanike suhtumist kindlustusse ja kindlustusseltsidesse) selgus, et suur osa elanikest ei tee kindlustusfirmadel vahet.

Üldiselt ei oskaks oma tuttavatele ega sugulastele ühtegi kindlustusseltsi soovitada 41% vastajaist. 67% ei oska otsustada, millist seltsi nad kunagi ei kasutaks. Suures plaanis vaadates pole turul niisiis ei selgeid maineliidreid ega ka -luusereid. Mis tähendab, et turg on tegijatele veel avatud ning elanike teadvuses üldiselt pole eri seltsid veel selgelt positsioneerunud.

Kindlustusfirmasid ei oska enamik tarbijaid selgelt iseloomustada. Pakutud märksõnadest tekitab enim seoseid usaldusväärsus, mis 63% vastajate jaoks seostus konkreetsete kindlustusandjatega.

Eestis ei tähtsustata veel vabatahtlikke kindlustusliike, nagu vabatahtlik pensionikindlustus, elu- või reisikindlustus. Pigem piirdutakse kohustuslike või vältimatute kindlustusliikidega, nagu kohustuslik liikluskindlustus, kodukindlustus.

Kodukindlustuse levikut on ilmset tublisti tagant tõuganud pangad laenuvõtjatele tingimusi seades.

Uuringu andmed näitavad, et 39%-l Eesti elanikest isiklikult kindlustust ei ole (GfK andmetel oli 2007. aastal see näitaja näiteks Ungaris 75%, Tšehhis 48%, Poolas 46%). 70% küsiteltuist puudub ka uue kindlustustoote ostmise ehk uue lepingu sõlmimise kavatsus lähiaastatel. Et vabatahtlikke kindlustusteenuseid müüa, tuleb seltsidel veel tubli veenmistöö ära teha.

Isiklikest kindlustusliikidest on kindlustust omavate Eesti elanike seas enim levinud vabatahtlik pensionikindlustus (32%). Sellele järgnevad elukindlustus (20%), reisikindlustus (14%), õnnetusjuhtumikindlustus (12%), lastekindlustus ning laenukindlustus (mõlemad 10%).

Kindlustuse tarbimine leibkondade lõikes on kõrgem. Uuringu andmetel pole Eestis kindlustust 24%-l leibkondadest. Võrdväärsed näitajad 2007. aastal olid näiteks Ungaris 34%, Tšehhis 24% ning Poolas 49%.

Leibkonnapõhistest kindlustusliikidest on enim levinud kohustuslik liikluskindlustus (59% leibkondadest). Sellele järgnevad kodukindlustus 35%-ga, koduvarakindlustus 22%-ga ja vabatahtlik transpordivahendi kindlustus 19%-ga.

Kõrgharidusega tarbijad kindlustavad end enam. Kui vaadata, kes on keskmine isiklikult kindlustust omav Eesti elanik, siis tõenäoliselt on tegemist 26-45-aastase, pere loonud, laenu või liisinguga, kõrgkooli lõpetanud inimesega. Ta kasutab iga päev internetti, elab eramajas pigem Põhja-Eestis ning tema leibkonnal on tõenäoliselt kodu- või koduvarakindlustus. Kuna leibkonnal on auto, on neil kohustuslik ja tihti ka vabatahtlik liikluskindlustus.

Üldine majanduskeskkond avaldab mõju. Vabatahtlike kindlustusliikide tarbimisele mõjub üldine majanduskeskkonna jahenemine. Kui üldiselt on vaba raha hulk piiratum, lükkub kindlustuslepingu sõlmimine tulevikku. Vabatahtlike kindlustusliikide osas osutavad GfK uuringu tulemused majanduskeskkonna jahenemise mõju jätkumisele."