- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,44%66 424,8
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,44%66 424,8
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus Maa: Tallinnas ülepakkumises keskpärane uus korter
Uus Maa Kinnisvarabüroo täna avaldatud
2008. aasta II kvartali turuülevaatest selgub, et pealinnas on ülepakkumises
keskpärase viimistlusega uued korterid ning nõutumate kirja tõusnud remonti
vajavad kesk- ja äärelinna korterid.
Ülevaates kirjutakse, et väga selgelt on ülepakkumises keskpärase viimistlusega uusi kortereid. Suurenenud on huvi remonti vajavate korterite järele nii kesk- kui ka äärelinnas. Põhjused selleks on erinevad.
Kesklinna otsitakse reeglina suuremaid remonti vajavaid kortereid arhitektuuriväärtuslikesse elamutesse kõrgelt hinnatud piirkonda, et neist täpselt oma maitse järgi kodu kujundada. Äärelinna otsitakse aga odavamaid kortereid, mille hind jääb 600 000–900 000 krooni vahele.
Korterite tehinguhinnad on kesklinna vanemates elamutes keskmiselt vahemikus 25 000–30 000 kr/m² ning uutes elamutes keskmiselt 27 000–38 000 kr/m². Kahetoalise uue korteri hind kesklinnas on keskmiselt 1,6–1,8 miljonit krooni. Väiksema ruutmeetrite arvuga (u 40 m²) uus korter on võimalik soetada kesklinna äärealadele ka 1,4–1,5 miljoni krooniga.
Magalapiirkondades on vanemate korterite hinnad keskmiselt vahemikus 16 000–20 000 kr/m² ning uute korterite hinnad 23 000–27 000 kr/m². Äärelinna uute ja vanade korterite hinnavahe on vähenenud umbes 30%ni, mis on mõistlik vahe.
Tehingute arv Tallinnas oli keskmiselt igas kuus umbes 650, Harjumaal umbes 780. Kokku sõlmiti Tallinnas II kvartali jooksul korteriomanditega 1889 tehingut. II kvartali jooksul langesid Tallinna korteriomandite hinnad Maa-ameti andmetel umbes 3% ning kokku on tehinguhinnad aasta algusest statistika põhjal langenud 5–6%. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus olnud 15–20%. Samas on maaklerite hinnangul hinnalangus kohati ka suurem olnud.
Kõige enam on üüripakkumises kortereid Tallinnas kesklinnas, kus mais ja juunis jäid pakkumised 800–900 korteri vahele. Uutes elamutes paiknevate korterite pakkumine kesklinnas moodustab umbes 25% kogupakkumisest.
Magalates ja äärelinnas moodustavad lõviosa tüüp- ja vanemates elamutes paiknevad korterid. Kuna
pakkumine on suurenenud kiiremini kui nõudlus, on alust üürihindade alanemiseks.
2008. aasta jooksul on korterite üürihinnad Tallinnas langenud 500–1500 krooni korteri kohta, protsentuaalselt u 20–25%.
Korterite üüriperioodid on viimase kahe aasta jooksul pidevalt tõusnud. Kui 2006. aastal oli keskmine periood pool aastat kuni aasta, 2007. aastal 1–1,5 aastat ning praegu juba kuni 2 aastat.
Seotud lood
Uus Maa Kinnisvarabüroo avaldatud selle
aasta II kvartalis turuülevaatest nähtub, et Tartu, Pärnu ja Haapsalu
korteriturud on rahulikud, uusi kortereid pakkumisse ei ole lisandunud ning
hinnatase on linnades stabiilse ja väikeses languses.
Kuna pakkumine laopindade osas Tallinnas ja
Tartus on suurenenud ning nõudlus vähenenud, on olnud surve hindade alanemiseks,
seisab Uus Maa Kinnisvarabüroo selle aasta II kvartali turuülevaates.
Suvituslinnas Narva-Jõesuus on Ida-Virumaa
kõige kallimad korterid, eluasemete hindu upitavad Peterburist tulnud ostjad.
Narva-Jõesuu korteri hinnaga võib osta samasuguse Tallinnas Kadrioru piirkonnas,
analoogses uues majas.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele