Päevalehest järjekordset kultuurilugu lugedes tundsin, et hakkan kivisildnikustuma.
Eesti kirjandust tehakse hobi korras. Et lugejad ei viriseks, harvendatakse raamatukogusid. Linnasüdameisse kerkivad kastid, paearhitektuur kohtub buldooseriga. Muuseumiaasta puhul lastakse muuseumitel pidulikult uksed sulgeda. Kultuuriministeerium kehitab õlgu: katsuge ise kuidagi hakkama saada.
Milleks on Eestil vaja kultuuriministeeriumi? Kultuur elab niigi riigi abita. Paneme siis asutuse kinni ja hoiame jälle kena kopika kokku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini