Päevalehest järjekordset kultuurilugu lugedes tundsin, et hakkan kivisildnikustuma.
Eesti kirjandust tehakse hobi korras. Et lugejad ei viriseks, harvendatakse raamatukogusid. Linnasüdameisse kerkivad kastid, paearhitektuur kohtub buldooseriga. Muuseumiaasta puhul lastakse muuseumitel pidulikult uksed sulgeda. Kultuuriministeerium kehitab õlgu: katsuge ise kuidagi hakkama saada.
Milleks on Eestil vaja kultuuriministeeriumi? Kultuur elab niigi riigi abita. Paneme siis asutuse kinni ja hoiame jälle kena kopika kokku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.