Ravimite toimemehhanisme on võimalik
avastada ka juba lettidel olevate rohtude infolehtedes tuhnides, selgub
ajakirjas Science avaldatud uurimusest, kirjutas Eesti Geenikeskus.
746 ravimi kõrvaltoimete informaatilise analüüsi tulemusel leiti 261 paari toimeaineid, mis erinevast kasutusspetsiifikast hoolimata võiksid toimida samadele molekulaarsetele sihtmärkidele. Arvutusalgoritm eemaldas seoste hulgast sellised, mis moodustusid sarnase struktuuriga ja/või lähedaste näidustustega ravimite vahel – see tähendab informatsiooni, mis on eeldatav või teada. Seega sisaldus igas sellises paaris ravim, millele ennustati täiesti uut toimemehhanismi.
20 ravimi seondumist arvuti poolt oletatud alternatiivsetele sihtmärkidele testiti laboris ning leiti, et 13 juhul osutus ennustus õigeks. Neist 7 ravimi puhul piisaks kliinilises praktikas kasutusel olevatest annustest, et uudne molekulaarne sihtmärk aktiveerida.
Leitud algoritm on edaspidi kasutatav selleks, et seletada molekulaarseid mehhanisme, mis põhjustavad ravimite puhul vältimatult kaasnevaid kõrvaltoimeid. Lisaks võib selle abil leitud farmakone kasutada lähtemolekulidena ravimiarenduses. Meetodi boonuseks on veel asjaolu, et iga uue tõendatud seosega läheb algoritm järjest paremaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kas teate, kuidas mõjuvad koos
naistepunatee ja beebibillid? küsis Tartu Ülikooli farmakoloogiaprofessor
Aleksander Žarkovski.
Viimaste aastate üks olulisemaid muutusi IT-taristu maailmas on olnud VMware'i litsentsimudeli ja hinnastamise muutumine. See on tekitanud ebakindlust ning pannud organisatsioone üle maailma otsima uusi võimalusi, kuidas oma virtualiseerimisplatvorme ja taristut tulevikus hallata. Kuna muudatuste pikaajalist mõju on keeruline ette näha, vaatavad paljud ettevõtted üle seni iseenesestmõistetavana tundunud tehnoloogilised valikud ning hindavad võimalikke alternatiive.