Ehkki maailma populaarseimas
videovahetuskeskkonnas YouTube vaadatakse päevas enam kui miljard klippi, suurte
reklaamiagentuuride hulgas see aga eriti populaarne ei ole, kirjutab The Wall
Street Journal.
Keskkonna käive on jäänud Google’i ootustele alla ning on sel aastal umbes 200 miljonit dollarit (kaks miljardit krooni). Google aga soovib müüa rohkem videoreklaame ning panna neid mitte ainult YouTube’i keskkonda vaid ka mujale. Samuti soovib ettevõte tungida tele- raadio ning trükimeediasse kirjutab ajaleht.
Üheks põhjuseks, miks videovahetuskeskkond pole reklaamiandjate hulgas populaarne, on asjaolu, et suured ei soovi, et nende reklaam võib olla koos amatöörvideotega. Google’i tegevjuht Eric Schmidt annab endale täiesti aru, et kompanii pole veel leidnud sobivaimat formaati videoreklaamide levitamiseks. Google’i Põhja-Ameerika reklaami- ja kommertsüksuse juht Tim Amstrong on koos kolleegidega leidnud majanduslehe andmetel kokku 105 probleemi, mis on seotud reklaami müügiga YouTube’i keskkonnas. Tegelikult ulatuvad probleemid ka väljapoole videovahetuskeskkonda.
Reklaamimüügiga seotud probleemide lahendamiseks on ettevõte alustanud projekti koodnimetusega „Project Spaghetti”.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Google ostis YouTube’i 1,65 miljardi dollari eest 2006. aasta oktoobris. Investeerimispanga Bear Stearns analüütikute hinnanguil oli ettevõtte käive siis 15 miljonit dollarit (150 miljonit krooni). Google’i eelmise aasta käive oli 16,6 miljardit dollarit. 98 protsenti otsingumootorifirma tuludest tuleb reklaami müügist.
Seotud lood
Google tõi hiljuti turule uue teenuse
Google Health, mis on väga sarnane Eestis aastaid arendatud E-tervise
projektiga, kahtlustas Toivo Tänavsuu oma ajaveebis.
Itaalia peaministrile Silvio Berlusconile
kuuluv meediakontsern Mediaset kaebas kohtusse Google’i, kuna viimane olevat
loata kasutanud autoriõigusega kaitstud materjali.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.