SEB: II kvartali tulemused peaksid aktsiaturule positiivsust lisama

Mai teisest poolest alates kuni juuni lõpuni liikusid maailma aktsiaturud üsna otsustavalt allapoole. Kalendrikuu langused olid peamistel regionaalsetel aktsiaindeksitel kuni 10% ning mitmetel Kesk-Euroopa turgudel veidi rohkemgi, selgus SEB globaalsest turu ülevaatest, mille koostas fondijuht Vahur Madisson.

"Kahtlemata on peamiseks ajendiks mure inflatsiooni pärast, mida on kergitanud kõrged toormehinnad. Osaliselt on selle põhjuseks USA keskpanga madalate intresside poliitika, mis on nõrgestanud dollari kurssi ning selle kaudu tõstnud toormehindasid. See aga sunnib keskpankasid mõtlema intresside tõstmise peale olukorras, kus majanduskasv on niigi nõrk. Kokkuvõttes on selline kombinatsioon aktsiaturgudele selgelt negatiivne," selgitas fondijuht.

"Arengud inflatsiooni ja keskpankade intressipoliitika osas on tõstnud ka pikaajaliste tähtaegade intressimäärasid, mistõttu lisaks aktsiaturgudele on hinnalangust näidanud ka võlakirjaturud. Mitmekuine vaikelu ettevõtete uudisvoolus on lõppemas peagi algava II kvartali majandustulemuste hooajaga. See peaks aktsiaturgudele lisama positiivsust, sest globaalsed suurfirmad väljaspool finantssektorit suutsid I kvartalis kasumeid kasvatada ja seda on tänu nõrgale dollarile oodata ka nüüd," prognoosis ta.

Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel paistis tema sõnul silma Türgi nõrkus ja Venemaa suhteline tugevus võrreldes teiste regiooni aktsiaturgudega. See väljendab investorite eelistust tooraineid eksportivate ja tugeva finantspositsiooniga riikide suhtes. Kuid erinevalt kohalike aktsiaturgude nõrkusest on paljude Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valuutad näidanud tugevnemist euro suhtes, mis tuleneb nende riikide kõrgete intresside poliitikast ja korralikust majanduskasvust.

SEB Fondijuht Alo Kullamaa kommenteeris, et Balti aktsiaturud käitusid juunis suhteliselt tugevalt jäädes miinusesse alla 2 protsendi. Ilmselt on hinnatasemed pärast aasta alguse langust juba nii madalal, et vaatamata makromurele ei ole enam suuri agressiivseid müüjaid. Kesk-Euroopa aktsiaindeksid langesid juunis ligi 10% ning Poola väiksemate ettevõtete aktsiad isegi 15-20%, sest sealsetest kohalikest aktsiafondidest on raha välja läinud. Balkani turud kaotasid samuti üle 10%.

Fondijuht Sulev Raik lisas, et Vene aktsiate hinnad langesid juunis dollaris ja euros vastavalt 6,36% ja 7,52%, seda pärast rohkem kui 15% -list tõusu juunis. Vaatamata tugevale nafta hinnale ei suutnud investorid kiusatusele kasumit võtta vastu panna kuna üldine pilt maailma aktsiaturgudel oli nõrk. Kahe kuu kokkuvõttes jäi Vene aktsiaturu indeks RTS siiski korralikku plussi (+8,52% dollaris ja +7,38% euros).