Veskimägi: krooni kurss liitumisel võib muutuda

„Mida kauem me venitame liitumisega, seda suuremaks muutuvad asjaga seotud administratiivsed riskid. Juba 2004. aastal, kui ma olin rahandusminister ja kurss sai paika pandud, toimusid debatid, kas kurss on ikka õigustatud,“ ütles Veskimägi.

„Kui liitumine lükkub veelgi kaugemasse tulevikku, võib tekkida küsimus praeguse kursi õigsuses, kuna krooni vaherkord euroga on selgelt ajas kasvav. Ma olen juba ammu soovitanud euro kasutusele võtta paralleelvaluutana, see maandaks inimeste jaoks riske, kuna meie eurotsooniga liitumine näib hetkel ikka olevat hallis udus.“

Veskimäe sõnul tuleb arvestada sellega, et inimesed, kes otsustavad, mis kursiga me kroonid eurodeks saame vahetada, ei hakka tegema sisulist Eesti majanduse analüüsi, vaid vaatavad pigem konvergentsiraportis olevaid numbreid.

„Mida rohkem liitumisega jokutame, seda enam riskime sellega, et me ei suuda rahaliidu liikmeks saada,“ ütles Veskimägi, „mida vähem teadvustame, mida peame tegema liitu saamiseks, seda suurem on risk, et kui liitumine lükkub näiteks 2013 või 2015 aastasse, on kursi muutmise risk märgatavalt suurem kui praegu.“

Endine rahandusminister lisas, et ta on peaminister Ansipi käest juba kolm aastat sellele rahandus- ja julgeolekupoliitiliselt olulisele teemale vastust oodanud, kuid mullu kevadest tänavu märtsini oli teema sisuliselt varjusurmas, kuna majandusel läks liialt hästi.

„Pagana päralt – hiir ikkagi ei jookse ju magava kassi suhu. Kui see hiir oma urust välja tuleb ja me teda näeme, peame olema valmis vähemalt üritama teda kinni püüda,“ ütles Veskimägi, „hetkel tundub küll, et kass on unes ja vähe on näha märke, et ta on ärkamas. On väga suur möödalask, et valitsus ei pingutanud piisavalt, et 2007. aastal eurotsooni liikmeks saada.“