Rootsi Uppsala ülikooli professori Rajeev
Ahuja juhitud rahvusvaheline uurimismeeskond on suutnud demonstreerida
atomistlikku mehhanismi vesiniku vabastamiseks magneesium-nanoosakestelt, mida
peetakse paljulubavaks vesiniku salvestamise materjaliks, kirjutas fyysika.ee
Physorgi vahendusel.
On selge, et tulevikuautot peavad loobuma bensiini ja sisepõlemismootorite kasutamisest, et võidelda globaalse soojenemise ja kütusevarude lõppemisega.
Üks peamisi võimalikke tehnoloogiaid on kütuseelemendid, mis kasutavad vesinikgaasi kütusena. Eelisteks on vesiniku suur hulk Maal ning see, et vesiniku reageerimisel hapnikuga energia vabastamiseks tekib ainsa produktina vesi, mis on loodusele kahjutu. Siiani on aga probleemiks vesiniku kompaktne salvestamine.
Teadlased on palju pingutanud, et absorbeerida vesinikku metallipulbritesse, niinimetatud metallihüdriididesse. Magneesium suudab siduda kuni 7,7 massiprotsenti vesinikku ja seda on laialdaselt uuritud, sest raua ning nikli katalüsaatorina toimivate osakeste lisamisega on võimalik saavutada vesiniku kiire salvestamine ja vabastamine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
On oletatud, et katalüsaatorid toimivad süstikutena, mis transpordivad vesinikku materjalist välja. Arvutisimulatsioonide abil, mis loovad magneesiumist pildi kvantmehaanilisel tasemel, on Uppsala teadlastel koos kolleegidega õnnestunud näidata, kuidas vesiniku vabastamine atomaarsel tasemel toimib ning miks vaid väike kogus katalüsaatorit on vajalik.
Ahuja loodab, et tulemused aitavad arendada magneesiumi ja ka teiste kergmetallide hüdriidide kasutamist vesiniku salvestamiseks.
Seotud lood
Vesinik võiks lähikümnenditel asendada
fossiilsed autokütused. Kuid küsimus on selles, kuidas plahvatusohtlikku gaasi
ohutult autosse paigutada.
Purdue ülikooli teadur väidab, et on
leidnud mooduse, kuidas vesinikuautod praktilisemaks muuta.
Elusorganismid peavad kasvama. Nad peavad
tegelema ainevahetusega. Sünteetilise bioloogia seisukohalt on need
energiatkulutavad kõrvalnähud soovitud aine tootmisel. Kasuliku komponendi
tootmiseks kulutatav energia moodustab üldjuhul väga väikse osa kogu organismi
poolt kulutatavast energiast.
Vesinik on väga perspektiivikas ja
loodussõbralik kütus, aga selle säilitamine ja transport on äärmiselt keeruline.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.