FOTOD: Madame Tussaud näitab Berliinis Hitlerit

Ühtegi ajakirjanikku ei huvita ei liidukantsler Angela Merkeli, USA presidendi George Bushi ega Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy vahakuju. Kohe pärast Otto von Bismarcki, Karl Marxi ja noort natsivastast aktivisti Sophie Scholli on koht, kust keegi edasi ei liigu. Pime pisike ruum peab meenutama punkrit, punase sametpaela taga on massiivne kirjutuslaud ja selle taga istub morni näoga mees. Tussaud vahameistrite meelest peab see pruunis ülikonnas mees mõjuma murtud ja meeleheitel. Mitte jõulisena, rusikas püsti ja sõjaväevormis, nagu ta seda on Londonis. Hitler põrnitseb külastajast mööda paremale, kus seinal on 1944. aasta liitlasvägede ja Punaarmee võidukat pealetungi kujutav Euroopa kaart.

Vahakujude fenomen, on nende moodiminekust 19ndal sajandil seisnenud nende hämmastavas sarnasuses elus inimestega. Nii nagu Berliinis, võib maailma ülejäänud seitsmes Tussaud muuseumis kuulsusega silmast silma tõtt vaadata, tal käest kinni võtta, uurida tema ninal olevaid veresooni ja end temaga koos pildistada lasta. Hitler on ainus Berliini 74-st vahakujust, keda puudutada ei lubata. Tulevikus on plaanis Hitlerile igaks juhuks koguni klaassein ette ehitada. Samas ei keela keegi näpuga katsumast Karl Marxi habet või Sigmund Freudi sigarit. Londoni kogemus näitab, et eriti katsutav pole mitte Hitler, vaid Brad Pitti strateegiline punkt vöökohast allpool.

Hitler peab Berliini muuseumis olema, tema tähtsuse tõttu Saksa ajaloos, väidavad Berliini näituse koostajad. Turu-uuringud olevat näidanud, et Hitlerita oleks olnud näitus puudulik. Muuseumi loomine läks Merlin Entertainment Grupile maksma 10,5 miljonit eurot. Berliini külastab aastas ligikaudu 130 miljonit turisti, pilet Tussaud muuseumisse maksab 18,50 eurot, lapsed saavad viie euro võrra odavamalt.