Kui Eesti tulevikus eurotsooniga liitub,
siis ei pruugi kroone eurode vastu vahetades praegune kurss enam kehtida.
„Meie rahasüsteemi aluseks on valuutakomitee põhimõtted ja euro ning Eesti krooni fikseeritud vahetuskurss, mis säilib euro kasutuselevõtuni,“ seisis täna avaldatud Eesti Panga aruandes euro kasutuselevõtu kohta.
Keskpanga pressiesindaja Livia Kulm selgitas, et kui Eesti kord leiab, et võiks eurotsooniga liitumiseks valmis olla, siis tulevad siinset olukorda hindama Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu ECOFIN spetsialistid.
„ECOFIN teeb seejärel ettepaneku, millise kursiga võiks üleminek toimuda. See võib olla kas üht- või teistpidi,“ rääkis Kulm. Kurss võib nõrgeneda, aga ka tugevneda. „Pärast seda aga ütleb Eesti Pank, kas ta on sellega nõus või mitte, nii et meil on siin suur sõnaõigus. Reeglina jääb aga kurss samaks,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Euroopa Liidu rahandusvolinik Joaquin
Almunia ütles Brüsselis Äripäevale, et kui Eesti ühineb lõpuks euroalaga, siis
Euroopa Komisjonil on õigus määrata ülemineku kurss ja lõplikult peab selle
omakorda heaks kiitma ECOFIN (Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite
nõukogu).
Endine rahandusminister Aivar Sõerd ei usu,
et krooni kurssi enne euroga liitumist muudetakse, samuti on tema hinnangul
ebareaalne loota eurotsooniga liitumist 2011. aastaks.
Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri
hinnangul ei tasuks tekitada paanikat krooni kursi muutmise teemal, kuna see ei
ole tõenäoline.
Euro kasutuselevõtt Eestis enne 2011.
aastat ebareaalne, leiab keskpanga president Andres Lipstok.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.