Ääre ärid: Värska, vee peal elav vald

Mees muidugi teeb rattaga kadedustäratavaid kaheksaid, lenksu külge aheldatud kotitäis pudeleid vastu metalli kolisemas.

Põlvamaal asuvas Värska vallas on umbes 700 ametlikult töötajana kirjas olevat inimest. Suurem osa neist töötab Värska sanatooriumis, Värska veekeskuses, Värska Vees või piirivalves.

Värska keskust kaunistav pisikene, kuid maaliline kuldsete sibulatega õigeusu kirik on ääristatud madala kivimüüriga, mille värava kohal ilutseb silt "Tulge tagasi - inimese lapsed". Milline nostradamuslik ettenägelikkus.

Värska Vee tootmisliinidel liikuvaid pudeleid silmitsedes ütleb Jõgeva, et oleks vaja tootmist veel laiendada. Praegu paneb Värska Vesi pudelisse 470 meetri sügavuselt välja pulbitsevat vett. "Kangema soolasisaldusega vett ju keegi ei jooks," mainib Jõgeva.

Värska sanatooriumis teisel pool alevikku on aga terve nimekiri kraane, kust saab proovida maapõue tegelikke maitseid. Värska puurkaevust number 6, Lomonossovi nivoolt ehk 700 meetri sügavuselt väljapumbatav vesi kihiseb ja vahutab, kui kraanist topsi valgub. Värvilt pruun ning soolane kui vanakuradi sülg. Pidi hästi mao ülehappesust ravima.

Männimetsadega ümbritsetud vallakeskus kutsub kraed lõdvemaks laskma ning kingad jalast loopima.

Seto rõivais naisterahvas tõmbab riidega üle otsaesise ja ohkab sügavalt. "On ikka lämbe siin. Nii palju inimesi, et on kohe," lendab üle Seto Tsäimaja perenaise Taimi Madaliku huulte. Söögimaja on silmini inimesi täis, ei ole ühtegi vaba kohta ei sees ega väljas. Tekib tunne, nagu oleks korraga astunud lõunapaiku sisse mõnda südalinna restorani. Mööda lippavad tanudes näitsikud kannavad ette virnade kaupa Setumaa parimaid palakesi.

"Võtke, proovige Seto paksu putrõ ja suuliimi, suitsuliha sibuliga on ka hää. Magusaks äkki pliinid savutiga ja küümne tsäi?" küsib perenaine, silmitsedes uksest välja vonklevat inimrida.

Värska keskusest paar kilomeetrit ida poole laiub hiiglasliku põllulapi veerel Seto talumuuseum koos tsäimajaga. Juba neli aastat parimat Setu sööki pakkuv paik on Madaliku sõnul pidevalt inimestest pungil.

"Ime, et te üldse istuma saate. Tavaliselt on meil kõik kohad kinni, käivad suured grupid ning muud ringisõitjad. Kohalikud ei käi," sõnab Madalik ning annab kööki edasi järgmise turistigrupi söökide nimekirja.

Istun maha, tõstan ette kausitäie verrevat suuliimi (punane külmsupp - toim) ning söön isukalt. Värska on väsitanud.

Läbi avatud tareukse kostab laste kisa, kääksuv kiik ja setonaiste leelotused. Päike paistab. Värska elab.

Värskasse ehitati möödunud aastal vinge veekeskus, millist ihkaks endale enamik Eesti linnu, Tallinn kaasa arvatud.

Keset männimetsa vaikust asub Värska Mineraalvee SPA Hotelli nime kandev madal hoone. Veekeskus on saanud premeeritud ka Põlvamaa ettevõtlusameti 2007. aasta Tulusa Teo auhinnaga.

Administraator Maret Kudre sõnul on rahvast pidevalt. "Kohalik käib siin mõnuga. Praegu on suvi ning see on alati vaiksem aeg," sõnab Kudre, kes mind läbi jõusaalide, basseinide, saunade ja basseinibaari juhatab.

"Mina ütlen küll, et Värskas elu areneb. Kõvasti areneb. Sanatooriumis on pidevalt palju inimesi, läbisõitjad ja teisi külastajaid," räägib juhataja. Peab tunnistama, et Värskas veedetud mõne tunni jooksul kuulsin avalikes kohtades soome keelt rohkem kui kohalikku ugri murret.