• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Riigikantselei teatel on valitsus põhimõtteliselt kiitnud heaks majanduskasvu ja tööhõive kava aastateks 2008- 2011, oktoobris loodetakse kava ka vastu võtta.
Valitsus seadis riigi konkurentsivõime tõstmise strateegias 9 konkreetset mõõdetavat eesmärki ja 29 mõõdetavat alaeesmärki. "Lootus leida üks või kaks päästvat ideed ei ole nii lihtne," ütles põhimõtteid tutvustanud riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets täna Stenbocki majas toimunud pressikonverentsil.
Kasemets ütles, et asju mis raha tõttu võiks tegemata jääda ta palju ei näe, kuid tõdes siiski, et mõnede meetmete maht võib jääda väiksem, kui ta täna kavas kirjas on.
Koostatud strateegia näeb ette ettevõtete tootlikkuse ja ekspordi kasvu, rohkem tippteaduse tegemist, mille aluseks on loomulikult arvukam teadlaste järelkasv, samuti ettevõtluskeskkonna lihtsamaks ja investeeringutele atraktiivsemaks muutmine, keskkonnasõbralikuma, kuid samas konkurentsivõimelise energeetika ja majanduse tagamine, paremate oskustega kvaliteetsema tööjõu koolitamine ja paindlikumad töösuhted ning makromajanduskeskkonna parandamine. Viimase suurimaks väljakutseks peab strateegia tasakaalulisemale majandusarengule kaasaaitamisega tööjõutootlikkuse ja palkade kasvu tasakaalustamise ning eurole üleminekuks vajalike Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmist.
Ettevõtlust toetava maksusüsteemi loomise konkreetsete sammudena näeb valitsus tulumaksu jätkuvat alandamist ja maksuvaba tulu suurendamist, käibemaksuerisuste vähendamist ja uute saastetasude kehtestamine.
Tootlikkusele on mõõteks seatud saavutada 2011 aastaks 80% tootlikkus Euroopa Liidu keskmisega võrreldes. Kaupade ja teenuste ekspordi osakaal peab tõusma 75%ni SKPst (2007. aastal on see 72,8%). Ühe konkreetse sammuna on valitsus ära toonud ja rõhutatult esitanud innovatsiooniosakute süsteemi rakendamise eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. Riigikantselei strateegiadirektori sõnul on sarnast meedet rakendatud Iirimaal ja Hollandis, kus see andis väga häid tulemusi.
Paindlikumate töösuhete loomise sammuks on strateegia kohaselt uue töölepinguseaduse vastu võtmine ja selle rakendamine, samuti tööturuameti ja töötukassa ühendamine ning lasteaiakohtade suurendamine.

Seotud lood

Uudised
  • 01.07.08, 18:26
2012 on pensionikindlustuse puudujääk 2,4 miljardit krooni
2008. aasta pensionikindlustuse puudujääk ulatub 1,2 miljardi kroonini ning kasvab järgnevatel aastatel kiiresti, ulatudes 2012. aastaks 2,4 miljardi kroonini.
Uudised
  • 30.07.08, 16:20
Riigikantselei suvepäevad maksid 105 000 krooni
Riigikantselei juuli alguses Otepääl peetud suvepäevad läksid maksma 105 000 krooni, millele lisandus iga inimese pealt 150kroonine osavõtutasu.
Uudised
  • 01.07.08, 16:29
Eesmärk nr 6: ettevõtte saab asutada ühe päevaga
Ettevõtte asutamiseks ja litsentseerimiseks maksimaalselt kuluv päevade arv on 2008. aastal Maailmapanga uuringu „Doing Business“ kohaselt seitse ning 2011. aastaks tahetakse see viia ühele päevale.
Uudised
  • 01.07.08, 16:03
Eesmärk nr 7: keskkonnasõbralik, konkurentsivõimeline energeetika
Eesti majanduskasvu ja tööhõive kavas on kirjas, et võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti olukord varustuskindluse ja konkurentsivõime osas hea, kuid meetmed ei ole tasakaalus. Võrreldes EL keskmisega on Eesti vähem panustanud energeetika keskkonnasäästlikkusele.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele