- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,44%66 424,8
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,44%66 424,8
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik tutvustas konkurentsivõime tõstmise strateegiat
Riigikantselei teatel on valitsus
põhimõtteliselt kiitnud heaks majanduskasvu ja tööhõive kava aastateks 2008-
2011, oktoobris loodetakse kava ka vastu võtta.
Valitsus seadis riigi konkurentsivõime tõstmise strateegias 9 konkreetset mõõdetavat eesmärki ja 29 mõõdetavat alaeesmärki. "Lootus leida üks või kaks päästvat ideed ei ole nii lihtne," ütles põhimõtteid tutvustanud riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets täna Stenbocki majas toimunud pressikonverentsil.
Kasemets ütles, et asju mis raha tõttu võiks tegemata jääda ta palju ei näe, kuid tõdes siiski, et mõnede meetmete maht võib jääda väiksem, kui ta täna kavas kirjas on.
Koostatud strateegia näeb ette ettevõtete tootlikkuse ja ekspordi kasvu, rohkem tippteaduse tegemist, mille aluseks on loomulikult arvukam teadlaste järelkasv, samuti ettevõtluskeskkonna lihtsamaks ja investeeringutele atraktiivsemaks muutmine, keskkonnasõbralikuma, kuid samas konkurentsivõimelise energeetika ja majanduse tagamine, paremate oskustega kvaliteetsema tööjõu koolitamine ja paindlikumad töösuhted ning makromajanduskeskkonna parandamine. Viimase suurimaks väljakutseks peab strateegia tasakaalulisemale majandusarengule kaasaaitamisega tööjõutootlikkuse ja palkade kasvu tasakaalustamise ning eurole üleminekuks vajalike Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmist.
Ettevõtlust toetava maksusüsteemi loomise konkreetsete sammudena näeb valitsus tulumaksu jätkuvat alandamist ja maksuvaba tulu suurendamist, käibemaksuerisuste vähendamist ja uute saastetasude kehtestamine.
Tootlikkusele on mõõteks seatud saavutada 2011 aastaks 80% tootlikkus Euroopa Liidu keskmisega võrreldes. Kaupade ja teenuste ekspordi osakaal peab tõusma 75%ni SKPst (2007. aastal on see 72,8%). Ühe konkreetse sammuna on valitsus ära toonud ja rõhutatult esitanud innovatsiooniosakute süsteemi rakendamise eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. Riigikantselei strateegiadirektori sõnul on sarnast meedet rakendatud Iirimaal ja Hollandis, kus see andis väga häid tulemusi.
Paindlikumate töösuhete loomise sammuks on strateegia kohaselt uue töölepinguseaduse vastu võtmine ja selle rakendamine, samuti tööturuameti ja töötukassa ühendamine ning lasteaiakohtade suurendamine.
Seotud lood
2008. aasta pensionikindlustuse puudujääk
ulatub 1,2 miljardi kroonini ning kasvab järgnevatel aastatel kiiresti, ulatudes
2012. aastaks 2,4 miljardi kroonini.
Riigikantselei juuli alguses Otepääl peetud
suvepäevad läksid maksma 105 000 krooni, millele lisandus iga inimese pealt
150kroonine osavõtutasu.
Ettevõtte asutamiseks ja litsentseerimiseks
maksimaalselt kuluv päevade arv on 2008. aastal Maailmapanga uuringu „Doing
Business“ kohaselt seitse ning 2011. aastaks tahetakse see viia ühele
päevale.
Eesti majanduskasvu ja tööhõive kavas on
kirjas, et võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti olukord
varustuskindluse ja konkurentsivõime osas hea, kuid meetmed ei ole tasakaalus.
Võrreldes EL keskmisega on Eesti vähem panustanud energeetika
keskkonnasäästlikkusele.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele