Toetust saab hakata taotlema näiteks ettevõtluse edendamiseks, transpordi, logistika ja turismi arendamiseks ning energiakasutuse ja -säästu parandamiseks. Samuti toetatakse kavaga ajaloo- ja kultuuripärandite säilitamist, ühiseid looduskaitsealaseid tegevusi ning koostööd hariduse, kultuuri ja sotsiaaltöö valdkonnas.
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler tõi näiteks riikidevaheliste keskkonnauuringute ja -seire läbiviimise ning keskkonnahariduse propageerimise. „Esitada võib ka taotlusi erinevate kultuurimälestiste kordategemiseks. Head näited on Vastseliina ja Irboska kindlused, mis eelmise Eesti-Läti-Vene INTERREG IIIA programmi toetusel korda tehti,“ lisas minister.
Programmis saavad osaleda Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Rapla, Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Tartu ja Jõgeva maakonnad. Koostööprojekte võivad esitada riigiasutused, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, erinevad mittetulundusühendused ja sihtasutused, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning meditsiini-, kultuuri- ja haridusasutused.
Programmi tehniline sekretariaat asub Riias, lisaks sellele luuakse kaks programmi harukontorit Eestisse ja kaks Venemaale, kes aitavad taotlejaid projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel.
Seotud lood
Läti transiidi lõpp saabub 2015. aastal.
Laupäeval Peterburis toimunud merekolleegiumi istungil andis Venemaa
asepeaminister Sergei Ivanov korralduse lõpetada söe ja naftatoodete transiidi
läbi Baltimaade sadamate.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.