Ettevõtte teine omanik Dmitri Drajev, kellel samuti 72 miljonit soolas on, kavatses oma raha edasi investeerida. "Raha ei tohi lebada ja peab tooma kasumit," sõnas Drajev. Kuhu täpsemalt ta investeerida kavatseb, seda miljonär veel ei avalikustanud. Pille kotti panna ja dividende nautima hakata Drajev ei kavatse. Nimelt asus mees müüdud ettevõtte, uue nimega Optimera Estonia, tegevdirektoriks.
Famar-Desi teise omanikfirma ASi Desintegraator omanikud võimalike dividendide üle spekuleerida ei soovinud.
ASi EKE Invest kaudu Desintegraatoris ligi 11protsendilist osalust omava Jaan Kabini sõnul pole üldse kindel, palju dividende reaalselt eraisikute taskusse jõuab. "See ahel on nii pikk, et võib saada ja võib ka mitte saada," viitas Kabin olukorrale, kus enne teda käivad dividendid läbi Famar-Desist, Desintegraatorist ja lõppeks ka EKE Investist, kus kõigis otsustatakse, kui suur osa summast investeeritakse edasi ja kui suur osa makstakse välja dividendidena.
Dividendide maksmisse suhtub Kabin siiski ettevaatlikult. "Kedagi üle kuldama me ei hakka. EKE Investil on suuri projekte, millel on pangalaenud. Pank on rihmad pingule tõmmanud, firma osalus peab suurenema. Peame olema ettevaatlikud," ütles Kabin.
Samuti ei soovinud dividendide teemal spekuleerida Koit Uus, keda seotuna EKE Investi kaudu võiks oodata ligi 30 miljoni kroonine dividenditulu.
Millised saavad olema Desintegraatori dividendid, jääb selgusetuks. Küll läheb ettevõtte omanikfirmade vahel jagamisele 240 miljonit krooni, millest 137 miljonit kuulub EKE Investile ja 103 miljonit ASile Hindes. Ülejäänud 240 miljonit saab Famar-Kauba.
Antud juhul on tegu ühekordse tehinguga, mis on üsna loomulik samm pärast omandisuhete muutumist ettevõttes. Börsiettevõtetega võrdlemine pole siiski kohane, kuna vastupidi on nende puhul dividendide maksmine reeglipärane ja vastavuses nii investorite ootuste kui ka börsifirma heade tavadega.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.