Kaks terminali võimaldaksid kokku käidelda kaks miljonit(!) TEUd aastas. Seda oleks kaks korda rohkem, kui Muuga sadamasse kavandatavas terminalis.
Ettevõtjatel ja logistikafirmadel avaneb hea võimalus turvaliselt ja odavalt konteineritega Euroopasse suuremahulist kaupa - toitu, puiste- ja vedelkaupa, elektroonikat, ehitusmaterjale ja autosid - vedada.
Sillamäe sadama juhatuse liige Margus Vähi selgitas, et Roterdamist ja Hamburgist tulevad laevad Sillamäele, kaup lastitakse maha ja paigutatakse terminali.
Vähi ei avaldanud täpset investeeringu suurust. Ütleb vaid, et sadamasse, terminalidesse ja raudteesse on süstitud 300 miljonit eurot ehk peaaegu viis miljardit krooni.
Vähi usub, et logistikahiiud praegu mõtlevad ja arvutavad. "Ei kahtle, et ühel hetkel on mitmed neist ladudega kohal. Igaüks tahaks ju olla esimene. Siis saaks ta sadama territooriumil parema koha," märkis Vähi.
Kaubandus-tööstuskoja juhatuse ja ASi Alexela Oil nõukogu liige Juhan Kolk hindas ehitatava konteineriterminali mõju heaks eelkõige Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonnale.
Majandusminister Juhan Partsi väitel sõltub Sillamäe sadama konteineriterminali mõju ettevõtluskeskkonnale selle edukusest.
ACE Logistics Estonia tegevjuht Maanus Mätlik usub, et tuule tiibadesse puhub terminal kindlasti transiitkonteinerite veole Venemaale.
Kas ACE Logistics Estonia oleks valmis terminali teenuseid kasutama?
"Sõltub, millised laevaliinid seda teenindavad ja milliste laevadega seda tegema hakatakse. Suured, 5000-8000 TEUsed alused lööksid turul hinnad kindlasti alla. Praegugi on feeder-hinnad (väikeste kaubajaotuslaevade teenuste hinnad - toim) Soome sageli madalamad kui Muuga sadamasse. Mahud on lihtsalt sedavõrd suuremad," mõtiskles Mätlik.
Seotud lood
Suurettevõtjate assotsiatsiooni juht Tiit
Vähi märgib intervjuus Eesti Ekspressi ajakirjanikule Toivo
Tänavsuule, et kui Eestis pole majandusprojektidega enam võimalik jätkata, siis
müüb ta ärid hiinlastele, eurooplastele või ameeriklastele maha.
Sillamäe sadama nõukogu esimehe Tiit Vähi
sõnul peaks Eesti riik püüdma normaliseerida Venemaaga riikidevahelised suhted,
kui Eesti ei soovi jääda transiidis kõrvaltvaatajaks.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.