Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähi võib ärid hiinlastele maha müüa
Suurettevõtjate assotsiatsiooni juht Tiit
Vähi märgib intervjuus Eesti Ekspressi ajakirjanikule Toivo
Tänavsuule, et kui Eestis pole majandusprojektidega enam võimalik jätkata, siis
müüb ta ärid hiinlastele, eurooplastele või ameeriklastele maha.
Vähi sõnul pole tal mingeid poliitilisi ambitsioone, tipp-poliitikasse tagasi pürgida tal plaanis pole. “Mul pole mingeid poliitilisi ambitsioone. Olen oma panuse andnud ning selleks, et saaks tulla uus põlvkond, peab vana lahkuma, mitte kohast kinni hoidma. Mina soovin jätkata majandusprojektidega ja kui see pole Eesti riigis võimalik, müün nad hiinlastele, eurooplastele või ameeriklastele maha kui nad suudavad üle Eesti valitsuse pea Moskvaga kokku leppida, et rongid liiguvad. Mina ei hakkaks Sillamäel oma kohalolekuga seda takistama.”
Vähi sõnul oleks ta siis osalenud Eesti riigi majanduse ehitamisel. “Siis oleksin osalenud riigi majanduse ehitamisel, teinud sadama ja raudteejaama ning võib-olla peaksin siis hakkama lennujaama ehitama!”
Suurettevõtjate assotsiatsiooni juht Tiit
Vähi ütleb Eesti Ekspressi ajakirjaniku Toivo Tänavsuu blogis, et Andrus Ansipi
asemel juhivad nüüd riiki Tiit Madisson ja Jüri Liim.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
transiidikomisjoni sekretäri Heldur Vaheri sõnul peavad riigijuhid saama aru
transiidi olulisusest ning olema rohkem avatud koostööle ettevõtjatega ja teiste
riikidega.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.