- OMX Baltic−0,15%314,07
- OMX Riga0,54%953,84
- OMX Tallinn0,07%2 146,27
- OMX Vilnius−0,27%1 503,26
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,66%10 806,13
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,66
- OMX Baltic−0,15%314,07
- OMX Riga0,54%953,84
- OMX Tallinn0,07%2 146,27
- OMX Vilnius−0,27%1 503,26
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,66%10 806,13
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui tahad riigilt toetust, anna kalapüügikvoot ära
Enne 2005. aastat oli Eestis püügivõimsusi hinnanguliselt kolmandiku võrra üleliia. Seetõttu ei jätkunud laevadele pidevat tööd ja levinud oli nn musta kala püük.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) on maksnud kokku juba 100 miljonit krooni 29 laeva kalapüügilt kõrvaldamise eest. Üheksa laeva puhul muudeti nende sihtotstarvet õppelaevadeks ning kakskümmend laeva utiliseeriti.
Rahvaliitlasest eelmise põllumajandusministri Ester Tuiksoo ametiajal alguse saanud toetuste maksmist kritiseeriti teravalt, kuna paljude arvates mängisid mõned toetuse saajad tingimuste osas ministeeriumiga kokku. Nii eelistati 2005. aastal neid, kes soovisid muuta kalalaeva sihtotstarvet õppe, teadusuuringute või järelevalve eesmärgil.
"Minu puhul pole seda olnud, et oleks otsustatud midagi väikese kildkonna huvides," lükkas Tuiksoo süüdistused ümber.
Utiliseerimistoetuse maksmine sõltub järgmisel kuul valmiva uuringu tulemustest. Eelmistest toetuseandmistest erinevalt tahab põllumajandusministeerium kalalaevast loobujalt ära võtta ka püügikvoodi, sest kvoodi ettevõtetele allesjätmine võib raha kalandussektorist välja viia, aga toetuse eesmärk on siiski kalandussektori restruktureerimise toetamine. "Tundub, et on õige otsus," arvas Tuiksoo.
"Et kelgu peale saada, andsime ära peaaegu kogu kvoodi. Kes seda ei teinud, saavad kvoodi müügist topeltraha," rääkis OÜ Natturi juht Lembit Laht. Kui põllumajandusministeerium nõuab edaspidi püügiõiguse äraandmist, siis kavalpead müüvad need enne maha, arvas Laht.
OÜ ML Mohni, mis loobus osast kvoodist, teenis majandusaasta aruande järgi teenis 2006. aastal kalapüügiõiguse ja püügivõimaluse võõrandamisest veel 2 miljonit krooni.
KommentaarHelir-Valdor Seeder
põllumajandusministerEestis on kvoot seotud püüdjaga, on riike, kus see on seotud laevaga. Praegu on püügikvoodiga võimalik äri teha, müües või rentides seda.
Meie ettepanek on, et kui üks laev antakse utiliseerimisse, siis proportsionaalselt väheneb kvoot ning see jagatakse teiste püüdjate vahel. Lõplikult pole me veel seda otsustanud, kuulame ka sektori esindajate arvamusi.
Kas hakkame utiliseerimistoetusi maksma, sõltub uuringu tulemustest. On teada, et registris on veel 130 kalalaeva ning aktiivselt püüavad kala neist umbes pooled.
Seotud lood
Möödunud nädalal avas PRIA taotlusvooru,
mille eesmärk on võimaldada Eesti kalanduspiirkondadel sarnaselt
põllumajandussektoris juba käivitunud LEADER- meetmele välja töötada iga
piirkonna arengustrateegia ning edaspidi ka tegevuskavad nende
ellurakendamiseks.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele