Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp ütles
aripaev.ee-le inflatsiooni mõju kommentaariks, et nende jaoks kasvas kütuse hind
viimase pooleteise aastaga kolm korda.
Grüne Fee kasutab kasvuhoonete kütmiseks maagaasi. "Inflatsioon kajastub ka surves palgatõusule, sest peredega töötajad peavad palgast ära elama," märkis Külasepp. Viimase aastaga on Grüne Fee pidanud väärt töötajate palka tõstma 15-20%.
Küsimusele, kas Grüne Fee saab inflatsioonilainel toodangu eest ka rohkem raha küsida, vastas Külasepp: "See on nii ja naa. Sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast."
Külasepp rääkis, et kaupluste hinnad on hoopis midagi muud kui Grüne Fee väljamüügihinnad. Lisaks erinevad ühtede ja samade toodete letihinnad mitme krooni võrra. "Kui saaksime sellest erinevusest kas või ühe krooni omale, tähendaks see meie jaoks palju," õhkas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Külasepp selgitas samas, et letihind sõltub eelkõige kaubandusketi hinnapoliitikast. "Küllaltki oluline on tükihind, mis määrab palju," ütles ta ja lisas, et kaupmehed tunnetavad üsna täpselt, millise tükihinna juures neil müük läheb.
Seega pole oluline, kui palju maksab näiteks kilo pikki kurke, sest keskmiselt mahub neid kilo sisse 3,5 tükki. Kui üks Eesti kurk maksab 7 krooni, seda ostetakse. Kui Eesti kurk maksab 15-17 krooni, langeb hinnatundlikuma ostja valik kuni poole odavama kilohinnaga Hispaania kurgi kasuks.
Seotud lood
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2008. aasta
mais võrreldes eelmise aasta maiga 11,3%, teatas statistikaamet.
Danske panga analüütik ütles, et pank
ootas maikuiste tarbijahindade mõnevõrra suuremat kasvu, kui statistikaamet
täna avaldas.
Tea Kirjastuse juht Silva Tomingas rääkis
aripaev.ee-le, et inflatsioonist
tulenev palgasurve võrdsustas Eesti
kirjastajate kulud välismaa kirjastajate omadega.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.