Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2008. aasta
mais võrreldes eelmise aasta maiga 11,3%, teatas statistikaamet.
Tänavu on tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta vastava kuuga püsinud 11% piires, olles madalaim märtsis (10,9%) ja kõrgeim aprillis (11,4%).
Mais muutusid kaupade hinnad eelmise aasta maiga võrreldes 10,4%, sealhulgas toidukaubad 16,2% ja tööstuskaubad 5,9%. Teenuste hinnad kallinesid aastaga 12,9%. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad muutusid aastaga 20,5% ja mittereguleeritavad hinnad 8,7%. Suuremateks indeksi mõjutajateks olid toidu hinnatõus, eluasemekulutuste kasv ning mootorikütuse kallinemine. Endiselt andsid enam kui kaks kolmandikku toidu hinnatõusust kallinenud piima-, jahu- ja lihatooted. Eluasemekulutuste suurenemist mõjutas kõige rohkem soojusenergia kallinemine.
Mais võrreldes aprilliga olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 0,6% kallimad. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid enim mootorikütuse kallinemine ja toidu hinnatõus, millest omakorda üle poole andsid kallinenud värske köögivili ning jahu- ja lihatooted.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tea Kirjastuse juht Silva Tomingas rääkis
aripaev.ee-le, et inflatsioonist
tulenev palgasurve võrdsustas Eesti
kirjastajate kulud välismaa kirjastajate omadega.
Rahandusministeerium teatas maikuu
inflatsiooni kommenteerides, et kodumaised hinnatõususurved on vähenenud, kuid
välistegurid hoiavad suvel inflatsiooni kõrgel tasemel.
Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp ütles
aripaev.ee-le inflatsiooni mõju kommentaariks, et nende jaoks kasvas kütuse hind
viimase pooleteise aastaga kolm korda.
Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere
hinnangul muutuvad sisemajanduslikud inflatsiooni tõstvad tegurid küll
tagasihoidlikumaks, välismaised aga hoiavad hinnatõusu endiselt üleval.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.