Säästmine annab kindlust ja suurendab majanduskasvu

Eesti majanduse rahastamisel on tähtsaim roll olnud pankadel. 2008. aasta I kvartali seisuga moodustas Eesti ettevõtetele antud laenude ja liisingute jääk ligi 150 miljardit krooni. Suurem osa sellest on Eesti säästjate raha, kuid suur hulk raha on kaasatud mujalt.

Eesti areneval majandusel on vaja palju uusi investeeringuid. Näiteks on kogu ELis kapitalimahutusi ühe elaniku kohta nominaalselt kordi enam kui Eestis. Seetõttu tuleb lisaks Eesti eraisikute ja ettevõtete säästudele kaasata vahendeid ka mujalt. Siin tehtud investeeringute ja Eesti säästude vahet iseloomustab kõrge jooksevkonto puudujääk, keskmiselt ligi 10% SKPst, mis näitabki, et meie investeeringute rahastamiseks tuleb kaasata palju välismaiseid sääste.

Eesti sissetulekute tase on ELi vanade riikidega võrreldes küllalt madal ja lähiaastate majanduskasv suhteliselt kiire, mistõttu on välissäästu märkimisväärne osakaal õigustatud. Kuid reitinguagentuurid on juba aastaid juhtinud tähelepanu sellele, et jooksevkonto puudujääk on kasvanud liiga suureks. Et Eesti oleks usaldatav partner ja siia tahetaks investeerida, tuleb erasäästmist suurendada. Peame liikuma selles suunas, et Eestisse tehtavad investeeringud ja meie säästud oleksid senisest paremas tasakaalus.